Redaktsioon: 31. juuli 2010, kell 06:38 redigeeri HRoestBot (arutelu \| kaastöö) 4815 muudatust P robot lisas: ko:테레빈유 ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 19. august 2010, kell 15:45 redigeeri eemalda Oop (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 27 277 muudatust toim Uuem muudatus →
1. rida: '''Tärpentin''' on [[puuvaik\|puuvaigust]] valmistatav õline vedelik. Seda saadakse okaspuuvaigust [[veeaurdestillatsioon]]i abil ning puidust ekstraheerides või [[utmine\|uttes]], samuti puidu keemilise töötlöuse kõrvalsaadusena. Tärpentini nimi tuleneb [[tärpentinipistaatsia]] ehk õlipistaatsia kreekakeelsest nimest ''τερεβινθίνη''. ~~{{ToimetaAeg\|kuu=detsember\|aasta=2006}}~~ '''Tärpentin''' oli tuntud juba antiikajal. Tärpentini valmistati peamiselt okaspuude vaigust (peamiselt [[harilik kuusk\|kuusk]] ja [[harilik mänd\|mänd]]) utmise teel. Hiljem õpiti puidu utmisel lisaks [[tõrv]]ale koguma ka lenduvat ja samuti tugevasti haisvat tärpentini-fraktsiooni. Sellel moel toodetud tärpentinil oli oksüdeerivaid omadusi, mis oli oluline [[õlimaal]]itehnika arengul. [[Värvipigment]] segati [[värnits]]a ja tärpentiniga. Tärpentini oksüdeeriva mõju tõttu värv kuivas kiiremini. ▼ Tärpentini tunti juba antiikajal. Toona valmistati seda okaspuude, eelkõige [[harilik kuusk\|kuuse]] ja [[harilik mänd\|männi]] vaigust utmise teel. Suuremõõduline tärpentini tootmine algas koos [[tselluloos]]itööstuse arenguga. Puujäätmeid ärakasutades toodeti tärepntini, mida peamiselt kasutati värvitööstuses [[lahusti]] ja vedeldajana. Tänapäeval puutärpentini kasutatakse [[keemiatööstus]]e toorainena, muu hulgas ka [[kosmeetikatööstus]]e toorainena. ▲~~'''Tärpentin''' oli tuntud juba antiikajal. Tärpentini valmistati peamiselt okaspuude vaigust (peamiselt [[harilik kuusk\|kuusk]] ja [[harilik mänd\|mänd]]) utmise teel.~~ Hiljem õpiti puidu utmisel lisaks [[tõrv]]ale koguma ka lenduvat ja ~~samuti~~ tugevasti haisvat tärpentini-[[Fraktsioneeriv destillatsioon\|fraktsiooni]]. Sellel moel toodetud tärpentinil oli oksüdeerivaid omadusi, ~~mis~~mil oli oluline osa [[õlimaal]]itehnika ~~arengul~~arengus. [[Värvipigment]] segati [[värnits]]a ja tärpentiniga. Tärpentini oksüdeeriva mõju tõttu värv kuivas kiiremini. Suuremõõduline tärpentinitootmine algas [[tselluloos]]itööstuse arenedes, kui seda hakati tootma puujäätmeist. Tärpentini kasutati peamiselt värvitööstuses [[lahusti]] ja vedeldajana. Tänapäeval tarvitatakse puutärpentini [[keemiatööstus\|keemia]]- ja [[kosmeetikatööstus]]es, näiteks [[kamper\|kampri]], [[määrdeõli]]de, lõhnaainete ja [[vaik]]ude valmistamiseks. [[Kategooria:Kodukeemia]]

Tärpentin: erinevus redaktsioonide vahel