Fårö: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 1755 baiti ,  12 aasta eest
resümee puudub
P (robot lisas: ca:Fårö)
Resümee puudub
[[Pilt:Gotlandi_kaart.png|thumb]]
[[Pilt:Gotland Fårö-Fyr.jpg|thumb|Fårö majakas [[1847]]. aastast]]
'''Fårö''' on [[Rootsi]]le kuuluv väike saar [[Ojamaa]]st (Gotlandist) põhjas. Pindala 113 km².
 
Saare nimi pärineb [[gutni keel]]est. 15. sajandist on teada nimekuju ''Faroyna''. [[Rootsi keel]]es tähendab ''får'' 'lammas' ja ''ö'' 'saar', kuid nime esimese poole algne tähendus on teine, sest 'lammas' on gutni keeles ''lamm'' või ''lamb''. ''Far-'' tähendab 'sõidu-'. Teise etümoloogia järgi on nime algusosa pärit inglise sõnast ''far'' 'kauge'.
 
Fårö pindala on 111,35 km², millest 9,7 km² on veealad ja saarekesed. Rannajoone pikkus on 97 km.
Saarel elas [[Ingmar Bergman]], kes seal ka [[30. juuli]]l [[2007]] suri <ref>"[[Kes? Mis? Kus?]]" [[2008]], lk. 279</ref>.
 
Fårö looduses on hulgaliselt omapäraseid moodustisi, mida nimetatakse [[raukar]]iteks. Need on moodustunud [[jääaeg|jääajal]] [[erosioon]]i tulemusena. Peale Ojamaa ja Fårö neid mujal ei kohta.
 
Fåröl elab vähem kui 600 inimest. Saarel ei ole [[pank]]a, [[postkontor]]it, [[arst]]i ega [[politsei]]d. Saarlased räägivad oma murret, mis väidetakse olevat vanim keel Rootsis.
 
Saarega peavad ühendust kaks [[parvlaev]]a; ülevedu korraldab Rootsi Teedeamet ja sõit kestab pool tundi.
 
Saare kirdetipus asub [[tuletorn]]. See on 30 m kõrge ja püstitatud aastail [[1846]]-[[1847]].
 
[[Külm sõda|Külma sõja]] ajal oli Fårö välismaalastele suletud. Saarele viiva tee ääres olid suured mitmekeelsed sildid, mis teatasid, et pääs saarele on rangelt keelatud. Saarel asus Rootsi [[rannavalve]] [[suurtükivägi|suurtükiväe]] üksus. Pärast Külma sõja lõppu [[1990. aastad|1990. aastatel]] viidi sõjaväeüksus saarelt ära ja saar avati turistidele. Jäänukiks saare militaarsest minevikust on 203 m kõrgune [[raadiomast]].
 
Iga aasta [[september|septembris]] korraldatakse [[turist]]ide ligimeelitamiseks üritus nimega Fårönatta ('Fårö ööd'), mille ajal on kõik saare [[baar]]id ja muud toitlustuakohad avatud öö otsa ja kohalikus kirikus algab [[kesköö]]l [[jumalateenistus]].
 
Saarel elas [[Ingmar Bergman]], kes seal ka [[30. juuli]]l [[2007]] suri <ref>"[[Kes? Mis? Kus?]]" [[2008]], lk. 279</ref>. Paljud Bergmani filmid on filmitud Fåröl: "Nagu peeglis" ([[1961]]), "Persona" ([[1966]]), "Hunditund" ([[1968]]), "Häbi" (1968), "Kirg" ([[1969]]) ja "Stseenid ühest abielust" ([[1973]]).
 
Tema mälestuseks korraldatakse Fåröl iga aasta [[juuni]]s nädalapikkune Bergmani festival.
 
Fåröl filmiti ka [[Andrei Tarkovski]] viimane film "Ohverdus" ([[1986]]).
 
== Viited ==
27 877

muudatust