Erinevus lehekülje "Muuga (Vinni)" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 59 baiti ,  11 aasta eest
resümee puudub
Muuga küla selles ajaloolises dokumendis ei ole nimetatud, küll aga naaberkülad: Roela ja Paasvere. Viimane oli koguni Simuna kihelkonna suurim – 23 adramaad. Muuga küla on ajalooallikates nimetatud 285 aastat hiljem, esmakordselt 1526. aastal. Mõis on asutatud munkade poolt kloostrimõisana. Sõnast munk tuletatud nimetus Muuga (saksa keeles Münkenhof) on antud nii külale kui ka mõisale.
 
Muuga küla kuulus Tallinna külje all paikneva [[Püha Birgitta [[(Pirita) kloostri|http://et.wikipedia.org/wiki/Pirita_klooster]] haldusala mõju alla. Kloostril olid suured maavaldused.
 
Muuga külas oli kaks kõrtsi. Nii on 1807.a teates märgitud, et üks asus Roela-Paasvere teel (Klingenbergi kõrts), teine Edivere (Eddifer) teel. 1829.a on kirjas, et kõrtsides on kummaski müüdud puuveoõhtutel 25 ämbrit viina. 1842.a töötas ainult Klingenbergi kõrts. Kõrts oli omamoodi rahvamaja, kus tantsiti, söödi, joodi, vahetati uudiseid nii ligidalt kui kaugelt, kiruti rasket elu. Mõnikord kujunesid kooskäimised tõelisteks „mokalaatadeks”, kus kaubeldi sulaseid, tüdrukuid, suvilisi, karjapoisse. Tuldi ka ainult vaatama, pidutsema. Sageli peatusid kõrtsides Muugast läbivoorivad Peipsi kalavenelased, puunõudega kaubitsevad Avinurme käsitöölised ja Räpina kausikaupmehed.
 
Mõisal oli oma viinavabrik, mille teisel korrusel olid ka tööliste eluruumid. See paiknes pargi servas, [[Eduard Vilde]] lapsepõlve kodumaja vastas. Töötada sai see võrdlemisi lühikest aega, sest 1906.a põles see maha, järel on üksnes varemed.
 
1837.a oli mõisas 47 talu, 261 meest, 327 naist, 129 hobust, 326 sarvlooma, 1069 väikelooma, saeveski, viinavabrik ja 2 vesiveskit. Kaheksanda revisjoni järgi 1834.a oli külas inimesi 613, kellest 270 olid mehed ja 343 naised. Nimetatud meeste arvust võeti nekrutiteks ainult 11.
Anonüümne kasutaja