Arthur Buxhoevden: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
'''Peter Eugen Arthur Buxhoevden''' [[Vabadusrist|VR I/2]] (kuni 1920. aastani '''Peter Eugen Arthur Baron Buxhoeveden''', 16/[[28. märts]] [[1882]] [[Muratsi]] – [[27. november]] [[1964]] [[Karlsruhe]]) oli Venemaa Keisririigi ja Eesti sõjaväelane ([[kolonel]]).
 
Peter Eugen Arthur von Buxhoeveden oli lõpetanud Tveri ratsaväekooli kornetina, võttis osa I maailmasõjast Venemaa Keisririigi Venemaa Keiserliku Armee koosseisus Saksa-Austria rindel, tõusis rittmeistriks ja teenis välja [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV järgu ohvitseriristi]], Püha Vladimiri IV klassi ning [[Püha Anna orden|Püha Anna II klassi orden]]i.
Ta teenis Vene ja Eesti sõjaväes, osales Vabadussõjas, oli kuni 1928. aastani ratsaväeinspektor.
Juhatas algusest lõpuni [[Eesti Vabadussõjalaste Liit|Eesti Vabadussõjalaste Liidu]] [[Saaremaa]] osakonda. Asus 1941. aastal Saksamaale.
 
Pärast Eesti iseseisvumist ja [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] algust teenis Eesti sõjaväes (eesti väeosades, mitte [[baltisakslased|baltisakslas]]te [[Balti pataljon]]is), osales Vabadussõjas, 1918. aasta novembris astus ta vabatahtlikult [[Saarte Kaitseliit]]u ja viidi üle Tallinna, kus oli Vabadussõja ajal ratsapolkude tagavaraeskadroni ja -divisjoni ülem. Pärast Vabadussõda oli ta ratsaväe allohvitseride kooli ja õppeeskadroni ülem, Kindralstaabi Kursuste, hiljem Kõrgema Sõjakooli lektor, ratsaväeinspektor ja aastatel 1923-1928 sõjaministri vanem käsundusohvitser.
"Buxhoevdenite 700-aastane suguvõsa Eestis pärines samanimelise piiskopi liinist, olles generatsioonide jooksul saanud abiellumiste kaudu eesti, liivi, rootsi, taani, poola ja shoti verd oma soontesse. Pole siis ime, kui noor kornet (leitnant) B. laskis oma tsaariaegsele teenistuslehele rahvusena märkida "estonets" (eestlane).
 
[[1920]]. aastal ülendati Arthur Buxhoeveden kolonelleitnandiks ja [[1924]]. aastal koloneliks, talle annetati I liigi 2. järgu Vabadusrist ja Läti Karutapja III järgu orden.
Arthur Buxhoevden (kaugem ajalooline nimi "Buxhoeveden") oli omas olemuses, mõttelaadis ja tegudes saarlaslik-talupoeglik (just nagu tema hea eestikeelgi) ja seda selle sõna kõige ilusamas ja õilsamas mõttes; Buxhoevden oli seltskondlikelt kommetelt ja käitumiselt grandsenjoor, omas sisimas kavaluseta talupoeg. Ta austas sügavalt oma esivanemaid ja perekonnatraditsioone, kuid samal ajal tundis ta sama sügavat kuuluvust Eesti ja eestlaste külge."
 
JuhatasLäinud erru 1928. aastal, tegeles Arthur Buxhoeveden Muratsis põllumajandusega, juhatas algusest lõpuni [[Eesti Vabadussõjalaste Liit|Eesti Vabadussõjalaste Liidu]] [[Saaremaa]] osakonda. Asus 1941. aastal Nõukogude Liidu ohust tingituna ''[[Umsiedlung]]i'' käigus koos enamiku [[baltisakslased|baltisakslas]]tega Saksamaale.
 
Sõjajärgsel Saksamaal oli ta veel tegev Eesti sõjapõgenike ja sõdurite organiseerimisel. Arthur von Buxhoeveden suri Karlsruhes 1964. aastal.
 
{{tsitaat|"Buxhoevdenite 700-aastane suguvõsa Eestis pärines samanimelise piiskopi liinist, olles generatsioonide jooksul saanud abiellumiste kaudu eesti, liivi, rootsi, taani, poola ja shoti verd oma soontesse. Pole siis ime, kui noor kornet (leitnant) B. laskis oma tsaariaegsele teenistuslehele rahvusena märkida "estonets" (eestlane).
 
:Arthur Buxhoevden (kaugem ajalooline nimi "Buxhoeveden") oli omas olemuses, mõttelaadis ja tegudes saarlaslik-talupoeglik (just nagu tema hea eestikeelgi) ja seda selle sõna kõige ilusamas ja õilsamas mõttes; Buxhoevden oli seltskondlikelt kommetelt ja käitumiselt grandsenjoor, omas sisimas kavaluseta talupoeg. Ta austas sügavalt oma esivanemaid ja perekonnatraditsioone, kuid samal ajal tundis ta sama sügavat kuuluvust Eesti ja eestlaste külge."|<ref>[http://img17.imageshack.us/img17/408/arthurvonbuxhoeveden.jpg A. J. Üks sadul jäi tühjaks... Võitleja, november 1964, nr. 11, lk. 6.]</ref>|}}
 
== Kirjandus ==
12. rida ⟶ 19. rida:
*[[Joosep Reinaru]], [[Otto Mathias Christoph von Buxhoeveden]], [[Silvana von Buxhoeveden-Druda]]: ''Saaremaa (Oesel) ja Buxhoevedenid: pühendatud Eesti vabadussõjalasele Vabadusristi 1/2 kavalerile kolonel Arthur Buxhoevedeni mälestuseks'', Kuressaare 2005, 92 lk., ISBN 1231486046
 
==Viited==
{{viited}}
== Välislingid ==
* [http://mdz10.bib-bvb.de/~db/bsb00000345/images/index.html?seite=76 Väljavõte Saaremaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust]