Redaktsioon: 17. august 2010, kell 22:38 redigeeri Taivo (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 28 884 muudatust P Tühistati kasutaja Mickwitz (arutelu) tehtud muudatused ning pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Metsavend. ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 18. august 2010, kell 09:54 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 89 960 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{vikinda}} {{pooleli}} '''Müüriku mõis''' (saksa ''Marienhof'') paikneb [[Väike-Maarja–Simuna maantee]] ääres umbes 1 kilomeetri kaugusel [[Väike-Maarja]]st [[Simuna]] poole. (GoogleEarth ----->59° 7' 46.65", +26° 15' 55.49 )▼ '''Müüriku mõis''' (saksa ''Marienhof'') oli [[Virumaa]]le [[Väike-Maarja kihelkonda\|Väike-Maarja kihelkonnas]] asunud mõis. ▲~~'''~~Müüriku mõis~~''' (saksa ''Marienhof'')~~ paikneb [[Väike-Maarja–Simuna maantee]] ääres umbes 1 kilomeetri kaugusel [[Väike-Maarja]]st [[Simuna]] poole. (GoogleEarth ----->59° 7' 46.65", +26° 15' 55.49 ) Mõis on rajatud 19. sajandil (1817) Tallinnast pärit kaupmehe P. J. "Papachen" Hoffmanni poolt, kes avas siin kaupluse. Konkurentsi puudumise tõttu osutus äri edukaks. Mõisahoone ehitati ühekorruselise pika puumajana mis on säilinud tänapäevani. Veel ehitas PJH mõisahoone kõrvale väikese maja ametnikele. Aastal 1891 müüs "Papachen" mõisa oma pojale Georgile. Georg H. müüs Müüriku mõisa eestlasele Jaan Allikule, kes oli rikastunud kõrtsipidamisega. Hoones, mis paiknes ametnikemajast tagapool (ei ole säilinud), avati 1902. aastal Väike-Maarja tütarlastekool. Ametnikemajas avati hiljem Väike-Maarja esimene nelja voodikohaga haigla kus arstideks olid Hoffmannid. Tänapäeval on nii mõisa peahoone kui ka ametnikemaja kasutusel korterelamutena. Müüriku mõis rajati 19. sajandil (1817) Tallinnast pärit kaupmehe P. J. "Papachen" Hoffmanni poolt, kes avas siin kaupluse. Konkurentsi puudumise tõttu osutus äri edukaks. ===Mõisahooned=== Mõisahoone ehitati ühekorruselise pika puumajana mis on säilinud tänapäevani. Veel ehitas PJH mõisahoone kõrvale väikese maja ametnikele. Aastal 1891 müüs "Papachen" mõisa oma pojale Georg Hoffmannile. Georg Hoffmann müüs Müüriku mõisa eestlasele Jaan Allikule, kes oli rikastunud kõrtsipidamisega. Hoones, mis paiknes ametnikemajast tagapool (ei ole säilinud), avati 1902. aastal Väike-Maarja tütarlastekool. Ametnikemajas avati hiljem Väike-Maarja esimene nelja voodikohaga haigla kus arstideks olid Hoffmannid. Tänapäeval on nii mõisa peahoone kui ka ametnikemaja kasutusel korterelamutena. {{Väike-Maarja kihelkond}}

Müüriku mõis: erinevus redaktsioonide vahel