Moskvitš 2141: erinevus redaktsioonide vahel

Tänu mootori paiknemisele eespool esitelge (raskele ninaosale) on M-2141 ja selle modifikatsioonid ning edasiarendused hea läbivusega, [[maantee]]l väga stabiilsed, kuid tühjalt kergelt [[alajuhitavus|alajuhitavad]] autod. Läbivust maastikul parandab veelgi teepinnast kõrgel paiknev autopõhi. Eriti on kiidetud auto läbivust lumes. Tänu viiekäigulisele käigukastile on auto maanteel üsnagi ökonoomne ning sõltuvalt sõidustiilist võib pisemate mootorite (1,5-1,6 liitriste) korral [[bensiin]]i keskmine kulu jääda isegi alla 7l 100km kohta. Üheks puuduseks on siin vaid 21412 modifikatsiooni 5. käigu liiga väike ülekandearv (0,690), mistõttu maantekiiruselmaanteekiirusel töötab mootor tugeval koormusel, samas aga liiga madalatel pööretel ja puuduliku õlitusega. Selline töörežiim võib põhjustada kepsulaagrite sööbumist ja purunemist mootoris. Autol on väga head ja efektiivsed pidurid (osadel uuematel modifikatsioonidel kasutati Audiga sarnast Lucas-e toodetud piduri peasilindrit koos suurema vaakumvõimendiga), samuti, erinevalt varasematest Moskvitšidest ka võimas küttesüsteem. [[Roolivõimendi]] puudumise tõttu on autoga manööverdamine raskevõitu (hiljem olid saada ka roolivõimendiga variandid). Kere siseviimistlus, seda nii materjalide kui ka teostuse osas on kehvapoolne (eriti vanematel ja baasversioonis masinatel), samas on selle ruumikus aga väga heal tasemel. Üheks puuduseks võib lugeda ka luukpärakere tagaluugi suurt [[laadimiskõrgus]]t. Omapärane on auto veel selle poolest, et sõites kulgevad õhuvoolud kere ümber selliselt, et see ei mustu poristel ja tolmustel teedel oluliselt.