Villem Kuusik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kaali (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
'''Villem Kuusik''' ([[4. veebruar]]il [[1902]] [[Rammuka (Tõstamaa)|Rammuka küla]], [[Tõstamaa vald (Tõstamaa kihelkond)|Tõstamaa vald]] - 1970 [[Tallinn]]) oli eesti kommunist, riigiametnik ning [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistlikku Partei]] [[EKP Keskkomitee|Keskkomitee]] III sekretär.
 
 
16. rida:
 
==Illegaalne tegevus Eestis==
Kuusik sai NSV Liidus EKP sõjalisele organisaatorile vajaliku lisaväljaõppe ja saadeti enne 1929. aasta jõule Eesti piirile. Kuid kavandatud õõnestustegevust tal kaua arendada ei õmmestunud, sest [[7. märts]]il [[1930]] arreteeris [[kaitsepolitsei]] [[Pärnu]] osakpondosakond ta [[Tallinna-Pärnu raudtee|Tallinna-Pärnu rongis]] [[Tori]] ja [[Tammiste]] jaama vahel koos Vassili Vitsaga.
 
Eestis sidepidamiseks jakondpiratsionija konspiratsiooni tagamiseks varjunime "''Edi''" all tegutsenud Kuusikult saadi kätte politseinike nimekiri, 1300 krooni, võltsitud isikutunnistus, laskevalmis püstol [[BrauningBrowning]] ja muud materjali. Ülekuulamisel andis ta välja salakorteri Tallinnas, mitu kaaslast, teiste hulgas sõidukaaslase Vitsa. Kuusik istus eeluurimisvanglas[[Patarei vangla]]s viis kuud eeluurimise all ja [[20. august]]il [[1930]] mõistis [[sõjaringkonnakohus]] ta 12 aastaks sunnitööle. Hiljem lisandus kaheksa aastat 1924. aasta [[1. detsembri riigipöördekatse]]st osavõtu eest. Ta vabanes [[28. august]]il [[1938]]. Pärast trellide tagantvanglast pääsemistvabanemist elas Kuusik maal vanemate juures Tõstamaa vallas.
 
==Juunipööre ja II MS==
[[21. juuni]]l 1940 määrati Kuusik Eesti [[ametiühing]]ute organisaatoriks ja varsti määrati Kuusikust [[EK(b)P Pärnumaa komitee]] häälekandja [[Töörahva Hääle]] toimetajaks.
 
1941. aasta jaanuari lõpul maakonna parteikonverentsil valiti Kuusik EK(b)P Pärnumaa komitee liikmeks ja ta oli Pärnu langemiseni sakslaste kätte EK(b)P Pärnumaa komitee II sekretär. Seejärel oli Kuusik [[hävituspataljon]]is ja [[I Eesti kütipolk|I Eesti kütipolgus]]. Nõukogude tagalas oli Kuusik algul [[politruk]] [[ehituspataljon]]is, seejärel lehetoimetustes. Pärast Eesti [[249. Eesti laskurdiviisLaskurdiviis]]i moodustamist toimetas Kuusik ajalehte [[Rünnakule]] ja [[Tasuja]]t. Sõja järel oli [[EK(b)P Keskkomitee]] põllumajandussekretär.
 
==Langus==
[[1952]]. informeeris koos koos Kuusikuga Leningradi Lääne vähemusrahvuste kommunistlikus ülikoolis õppinud [[Algus Raadik]] [[NLKP KK Sekretariaat|NLKP KK]] sekretäri [[Georgi Malenkov]]i, et Kuusik olevat 1930. aastal pärast kinnipidamist reetnud kaitsepolitseile salakorterid, [[šiffer|šifrid]] ja endale teada oleva osa põrandaalustest. Kuusik vallandati [[EK(b)P Keskkomitee]] põllumajandussekretäri ametikohalt EKP KK pleenumi otsusega [[15. juuni]]st [[1951]], heideti välja kommunistlikust parteist, arreteeriti [[24. juuni]]l 1952 ning talle mõisteti Vene NSFV Krk [[§ 58]] alusel karistuseks 25 + 5 aastat, mida ta kandis Eestis Narva vangilaagrile kuuluvas [[Kadastiku kivikarjäär]]is.
 
Kuusik vallandati [[EK(b)P Keskkomitee]] põllumajandussekretäri ametikohalt EKP KK pleenumi otsusega [[15. juuni]]st [[1951]], heideti välja kommunistlikust parteist, arreteeriti [[24. juuni]]l 1952 ning talle mõisteti Vene NSFV Krk § [[58]] alusel karistuseks 25 + 5 aastat, mida ta kandis Eestis Narva vangilaagrile kuuluvas [[Kadastiku kivikarjäär]]is.
Haigestumise tõttu vabanes ta 1955. aasta septembris.