Redaktsioon: 4. august 2010, kell 14:22 redigeeri 90.191.190.76 (arutelu) iwiki ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 16. august 2010, kell 14:00 redigeeri eemalda Taivo (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 28 884 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{See artikkel\|räägib Kirchhoffi seadustest vooluahelate kohta; kiirgusseaduse kohta vaata artiklit [[Kirchhoffi kiirgusseadus]].}} [[~~File~~Pilt:Netzwerkanalyse - Netzwerk.svg\|thumb\|I<~~small~~sub>2</~~small~~sub> = I<~~small~~sub>1</~~small~~sub> + I<~~small~~sub>3</~~small~~sub>]]▼ '''Kirchhoffi seadused''' on [[elektrotehnika]] ja [[elektroonika]] alusseadused. ~~On kaks Kirchhoffi seadust:~~▼ Kirchhoffi seadusi on kaks. Need võimaldavad arvutada [[elektrivool]]u [[voolutugevus]]te jaotust ahela harudes, kui on teada [[vooluahel]]a elementide elektrilised parameetrid. <ref name=Tehnikaleksikon>[[Tehnikaleksikon]], lk. 206</ref> ▲[[File:Netzwerkanalyse - Netzwerk.svg\|thumb\|I<small>2</small> = I<small>1</small> + I<small>3</small>]] ▲'''Kirchhoffi seadused''' on [[elektrotehnika]] ja [[elektroonika]] alusseadused. On kaks Kirchhoffi seadust: Seadused on nimetatud [[Gustav Kirchhoff]]i järgi, kes need [[1845]] avaldas. <ref name=Tehnikaleksikon/>▼ esimene Kirchhoffi seadus ehk voolude seadus; teine Kirchhoffi seadus ehk pingete seadus. Kirchhoff üldistas oma võrrandite töötamiseks [[Ohmi seadus]]i, mis järelduvad otseselt Kirchhoffi seadustest. [[1861]] üldistas Kirchhoffi seadusi [[James Clerk Maxwell]] ja Kirchhoffi seadused järelduvad otseselt [[Maxwelli võrrandid\|Maxwelli võrranditest]]. [[File:Brücke.svg\|thumb\|Kui parempoolse toiteallika elektromotoorjõud on 0 V, siis ahela paremal poolel vool puudub.]]▼ ▲Seadused on nimetatud [[Gustav Kirchhoff]]i järgi. Kirchhoff töötas need seadused välja 21-aastasena, kui ta oli [[Königsbergi ülikool]]i tudeng. [[1847]] kaitses ta nende põhjal oma [[doktoritöö]]. ▲[[~~File~~Pilt:Brücke.svg\|thumb\|Kui parempoolse toiteallika elektromotoorjõud on 0 V, siis ahela paremal poolel vool puudub.]] ==Esimene Kirchhoffi seadus== Hargnemispunkti ehk sõlme ~~suubuvate~~suunduvate ~~voolude~~elektriahela harude voolutugevuste [[algebraline summa]] võrdub hargnemispunktist väljuvate ~~voolude~~harude voolutugevuste algebralise summaga. Esimese Kirchhoffi seaduse teistsuguse sõnastuse järgi võrdub suvalisse hargnemispunkti ehk sõlme koonduvaetahela harude voolutugevuste algebraline summa nulliga, kus hargnemispunkti suunduvaid voolusid loetakse positiivseteks ja sealt väljuvaid negatiivseteks. <ref name=Tehnikaleksikon/> ==Teine Kirchhoffi seadus== ~~Ahela~~Kinnise ~~igas kinnises kontuuris on~~elektriahela [[elektromotoorjõud]]ude algebraline summa ~~võrdne~~võrdub ~~kõikidel~~selle ~~[[takisti]]tel~~ahela ~~tekkivate~~kõigi harude [[~~Pingelang (elekter)\|~~pingelang]]ude algebralise summaga. <ref name=Tehnikaleksikon/> Teise Kirchhoffi seaduse teistsuguse sõnastuse järgi võrdub ahela igas kinnises kontuuris elektromotoorjõudude algebraline summa kõikidel [[takisti]]tel tekkivate pingelangude algebralise summaga. == Viited == <references/> {{Elektroonika}}

Kirchhoffi seadused: erinevus redaktsioonide vahel