Rootsi suurvõimu ajastu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
43. rida:
Kui [[Karl XII]] [[17. sajand]]i lõpus troonile astus, otsustasid maid loovutanud riigid oma kaotatud valdusi tagasi nõudma asuda ning alustasid [[Põhjasõda]]. Sõda algas Rootsile võidukalt, aastal [[1700]] saavutati [[Narva]] all Venemaa üle suur võit. Seejärel otsustas Karl XII tungida Poolasse ja rünnata Venemaad [[Poltaava]] all. Pärast hävitavat lüüasaamist õnnestus Karl XII-l [[Türgi]] kaudu Rootsi tagasi pääseda. Rootsi oli kaotanud ligi poole oma armeeüksustest, kuid Karl otsustas tungida [[Norra]]sse. Norras võideldes kuningas langes ning sellega sai läbi ka Rootsi suurvõimu ajastu. Sõja tulemusel kaotas Rootsi Eestimaa ja Liivimaa ning Ingerimaa ja Käkisalmi Venemaale, Bremen-Verdeni Hannoverile ja osa Pommerist Preisimaale. Piirkondlikuks suurvõimuks tõusis Venemaa.
 
===VõimuesindajadKuningriigi võimuesindajad, määratud 1706. aastal===
*Soome [[Abo]] tribunaliTribunali President, krahv [[Otto Welling]];
*Riigikantsler ja [[Breme]] kindralkuberner, krahv [[Nils Carlsson Gyllenstierna af Fogelvik]];
*Riigikantsler ja kuninglike armeede feldmarssal krahv Rheinshild
*Riigikantsler ja [[Tartu õuekohus|Tartu õuekohtu]] esimees, kindral [[Carl Gustaf Frölich]]