Rändrahn: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Zosma (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Ehalkivi.jpg|thumb|right|Eesti suurima maapealse osaga rändrahn [[Letipea Ehalkivi]] koosneb [[migmatiit|migmatiidist]].]]
 
'''Rändrahn''' on [[rahn]] ([[läbimõõt]] üle 512 mm), mis on [[liustik]]u poolt algsest asukohast minema viidud.
8. rida:
 
==Eesti rändrahnud==
[[Pilt:Tubala kivi 2003.jpg|thumb|[[Tubala kivi]] Hiiumaal]]
Suurim [[Eesti]] rändrahn on [[Ehalkivi]] [[Kunda]] lähedal, mille [[ruumala]] on 930 m³ ja [[mass]] umbes 2500 [[tonn]]i.
Eesti rändrahnud jagatakse suuruse alusel kolme rühma:
20. rida ⟶ 21. rida:
 
Eesti hiidrahnudest on 64% koostiselt [[rabakivi]]d. See ei peegelda siiski nende päritolupiirkonna [[Fennoskandia kilp|Fennoskandia kilbi]] keskmist koostist. Rabakivis on säilinud tardumisjärgne ristsuunaline [[lõhelisus]], mis tuleneb hilisema [[Moone|moonde]] puudumisest. Ristsuunalise lõhelisuse tõttu oli [[liustik]]ul rabakivitahukaid lihtsam lahti murda ja Eestisse tuua. Ülejäänud 36% hiidrahnudest koosnevad [[Pegmatiit|pegmatiidist]], [[Gneiss|gneisist]], [[Migmatiit|migmatiidist]], [[Graniit|graniidist]] ja [[Gneissbretša|gneissbretšast]].
 
[[Pilt:Tubala kivi 2003.jpg|thumb|[[Tubala kivi]] Hiiumaal]]
 
==Vaata ka==
29. rida ⟶ 28. rida:
 
==Kirjandus==
*[[Enn Pirrus|Pirrus, E.]] 1996. Suured rändrahnud – võõrsilt pärit omad. Eesti Loodus, 4, 118–119.
*Pirrus, E. 2003. Hiidrahnud loodusmälestistena. Eluta loodusmälestiste uurimine ja kaitse, Tallinn, 75–88.
 
==Välislingid==
*[http://www.gi.ee/rahnud/rahnud.pdf Enn Pirruse "Eestimaa suured kivid"]
 
[[Kategooria:Rändrahnud| ]]
[[Kategooria:Petroloogia]]