Redaktsioon: 3. juuni 2010, kell 07:48 redigeeri TXiKiBoT (arutelu \| kaastöö) Robotid 162 485 muudatust P robot lisas: ht:Filon ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 14. august 2010, kell 18:14 redigeeri eemalda Taivo (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 28 885 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Geological Dike Cross-Island Trail Alaska.jpg\|thumb\|[[Basalt]]sed daikid. [[Alaska]]l]] [[Pilt:Dyke Mull ss 2007.JPG\|thumb\|Kiviaeda meenutav daik [[Šotimaa]]l [[Mulli saar]]el.]] '''Daik''' on plaatjas enamasti [[Aluseline kivim\|aluselise]] koostisega [[kivim]]eist koosnev [[intrusioon]]. Daikide paksus on palju väiksem akhest ülejäänud mõõtmest ja jääb reeglina vähem kui sentimeetrist kuni kümne meetrini. Daikide pikkust saab määrata siis, kui nad [[Paljandumine\|paljanduvad]] maapinnal. See võib ulatuda sadadesse kilomeetritesse. Daikid on enamasti vertikaalse või pigem vertikaalse kui horisontaalse orientatsiooniga, mis eristab neid [[sill]]idest. Daiki definitsiooni seisukohalt pole see siiski määrav, sest hilisemate [[Tektoonilised liikumised\|tektooniliste liikumiste]] tulemusena võib daikil olla mistahes orientatsioon. Oluline on see, et daikid lõikavad neid ümbritsevaid kivimeid ega jälgi ümbritsevate kivimite [[kildalisus]]t või [[kihilisus]]t, olles neist seega nooremad ([[lõikumissuhete printsiip]]). Daikid on (või olid) seotud suurema [[magmakeha]]ga, mis neid toidab (või toitis). Daikid moodustuvad siis, kui [[magma]] on täitnud lõhed, mis on venituspingete tõttu [[maakoor]]es tekkinud. Pingeid võibki tekitada ülespoole liikuv intrusioon, mis lõhestab teda ümbritsevaid kivimeid, täites lõhed seejärel magmaga. Sageli esinevad daikid mitte üksikuna, vaid [[daikiparv]]edena. Daikide paksus jääb reeglina mõnekümnest sentimeetrist kuni kümne meetrini. Daikide pikkust saab määrata siis, kui nad [[Paljandumine\|paljanduvad]] maapinnal. See võib ulatuda sadadesse kilomeetritesse. Kui [[Vedelik\|vedelat]] magmat sisaldav daik jõuab maapinnale, nimetatakse teda [[lõhevulkaan]]iks. Sellised [[vulkaan]]id on levinud [[ookeani keskahelik]]es. Ka suur osa [[Ookeaniline maakoor\|ookeanilisest maakoorest]] koosneb nn püstdaikide kompleksist~~. Daikid on reeglina aluselise ehk [[basalt]]se/[[gabro]]idse koostisega~~. Sageli esinevad daikid mitte üksikuna, vaid [[daikiparv]]edena. Daikiparved moodustavad sageli radiaalseid või kontsentrilisi kujundeid mingi plutoonilise intrusiooni, näiteks [[nekk\|neki]] või [[vulkaanikoonus]]e ümber. Kontsentrilisi daike nimetatakse [[rõngasdaik]]ideks. Daikid on reeglina aluselise ehk [[basalt]]se/[[gabro]]idse koostisega. Sellest saab järeldada, et [[Maa (planeet)\|Maa]] ajaloos on [[vahevöö]]st [[litosfäär]]i tunginud väga palju basaltset magmat. Siiski võib koostis olla ka muusugune, ulatudes [[diabaas]]ist [[graniit\|graniidi]] ja [[rüoliit\|rüoliidini]]. Kuigi daikid koosnevad [[tardkivim]]eist, võivad ka [[settekivim]]id daikisarnaseid struktuure moodustuda. Need võivad tekkida näiteks [[igikelts]]aga kaetud aladel, kus kivimite [[poor]]ides olev [[vesi]] on täiesti külmunud. Kui niisugusse kivimisse tekib pragu, võib see täituda ülevalt langevate [[sete]]tega, mis hiljem kivimiks moonduvad. [[Eesti]]le lähimad kohad, kus daikid maapinnal paljanduvad, on [[Soome]]s (näiteks [[Häme daikiparv]]) ja [[Rootsi]]s (näiteks [[Breven-Hälleforsi daikiparv]]).

Daik: erinevus redaktsioonide vahel