Erinevus lehekülje "Häälik" redaktsioonide vahel

Lisatud 33 baiti ,  10 aasta eest
resümee puudub
'''Häälik''' ehk foon on vähim kuuldeliselt eristatav [[suuline kõne|suulise kõne]] üksus.
'''Häälik''' ehk foon on vähim kuuldeliselt eristatav [[kõneüksus]]. Häälikud moodustatakse [[kõnetrakt]]is [[häälduselund]]ite tegevuse läbi. Häälikute hulk on lõpmatu; iga hääliku omadusi mõjutavad nii tema naaberhäälikud kui kõneleja eripärad. Häälikuklastri üldistatud etalonkuju, mis omab kõnes tähendust eristavat funktsiooni, nimetatakse [[foneem]]iks ja see avaldub kõnes [[allofoon]]idena. Häälikute moodustamist, [[taju]]mist ja [[akustika|akustilisi]] omadusi uurib [[foneetika]], foneemide uurimisega tegeleb [[fonoloogia]]. Häälikute korrigeerimist [[kõne (lingvistika)|kõne]]s uurib [[logopeedia]].
 
Häälikud moodustatakse [[kõnetrakt]]is [[häälduselund]]ite tegevuse läbi.
 
Häälikute hulk on lõpmatu; iga hääliku omadusi mõjutavad nii tema naaberhäälikud kui kõneleja eripärad.
 
Häälikuklastri üldistatud etalonkuju, mis omab kõnes tähendust eristavat funktsiooni, nimetatakse [[foneem]]iks ja see avaldub kõnes [[allofoon]]idena.
 
Häälikute moodustamist, [[taju]]mist ja [[akustika|akustilisi]] omadusi uurib [[foneetika]], foneemide uurimisega tegeleb [[fonoloogia]].
 
Häälikute korrigeerimist [[kõne (lingvistika)|kõne]]s uurib [[logopeedia]].
 
Kõne häälikuliselt täpseks ülestähendamiseks kasutatakse [[foneetiline transkriptsioon|foneetilist transkriptsiooni]].