Harilik viinamäetigu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:HelixGrapevinesnail pomatia 89a01.jpg|thumb|Viinamäetigu (''HelixTavaline pomatia'')viinamäetigu]]
[[Pilt:Helix pomatia Saaremaa002.jpgJPG|thumb|ViinamäetiguTavaline (''Helix pomatia'') [[Sõrve säär]]el.viinamäetigu]]
[[Pilt:Helix pomatia Saaremaa.jpg|thumb|Viinamäetigu [[Sõrve säär]]el]]
'''Harilik viinamäetigu''' ehk '''tavaline viinamäetigu''' (''Helix pomatia'') on [[Kopsteod|kopstigude]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] kuuluv [[koda|kojaga]] [[teod|tigu]].
[[Pilt:Helix-pomatia.jpg|thumb|Viinamäetigu eestvaates]]
'''Harilik viinamäetigu''' ehk '''tavaline viinamäetigu''' (''Helix pomatia'') on [[Kopsteodtippsilmalised|kopstigudetippsilmaliste]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] kuuluv[[vööttigulased|vööttigulaste]] [[kodasugukond (bioloogia)|kojagasugukonda]] kuuluv [[teod|tigu]]. <ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 2. kd., lk. 59-60</ref>
 
Harilik viinamäetigu on laialt levinud [[Lõuna-Euroopa|Lõuna-]] ja [[Kesk-Euroopa]]s, [[Ees-Aasia]]s ja [[Põhja-Aafrika]]s. <ref name="Loomade elu"/>
Ta on kõige suurema kojaga tigu [[Euroopa]]s ning on mujale toodud [[Lõuna-Euroopa]]st. Eestis leidub teda eelkõige [[Lääne-Eesti]]s ja saartel, kuid ta on levinud ka Mandri-Eestisse. [[1958]]–[[1994]] oli viinamäetigu Eestis looduskaitse all.<ref>[http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9709/teod.html Anneli Veegen "Suured teod" Eesti Loodus]</ref>
 
Ta on kõige suurema [[koda|kojaga]] tigu [[Euroopa]]s ningja on mujale toodud [[Lõuna-Euroopa]]stEuroopast. Eestis leidub teda eelkõige [[Lääne-Eesti]]s ja saartel, kuid ta on levinud ka Mandri-Eestisse. [[1958]]–[[1994]] oli viinamäetigu Eestis looduskaitse all. <ref>[http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9709/teod.html Anneli Veegen "Suured teod" Eesti Loodus]</ref>
Viinamäeteol on 4,5–5 keermega [[koda]], mille kõrgus on 30–50 mm ja laius 32–50 mm. Koda on valkjashall kuni kollakaspruun, sellel võivad olla ka vöödid.
 
Viinamäeteol on vurrkannikujuline 4,5 keermega koda, mille kõrgus on 30–50 mm ja laius 32–50 mm. Keermed lõpevad laia suudmega. Koda on valkjashall kuni kollakaspruun. Tavaliselt piki keermeid kulgevad laiad pruunid vöödid, aga nende ilmekuse aste on väga muutlik, nii et vahel kohtab isegi ühetoonilisi, üldse ilma vöötideta isendeid. <ref name="Loomade elu"/>
 
Tigu elab peamiselt parasniiskes ja hämaras keskkonnas, nii parkides, aedades kui ka [[salumets]]ades. Kuival ja valgel ajal poeb ta peitu.
 
Viinamäeteol on [[kops]], millega hingata, kuid lisaks sellele suudab ta hingata läbi [[nahk|naha]]. [[Nälkjas|Nälkjatel]] ja arvatavasti ka viinamäeteol on nahahingamine kopsuhingamisest olulisem, näiteks viinamäetigu hingab kõigest korra minutis. Nahahingamise hõlbustamiseks on nahk muutunud kortsuliseks ja naha kortsjad paksendid pulseerivad aeglaselt. <ref name="Loomade elu"/>
Viinamäetigu sööb rohelisi taimeosi, vilju, seeni.
 
Viinamäeteo [[silm]]ad asuvad [[kombits]]ate otsas. Need suudavad eristada [[valgus]]e intensiivsust, aga tõenäoliselt ka esemeid kuni 1 cm kauguselt. <ref name="Loomade elu"/>
 
Viinamäeteol on küllalt hästi arenenud [[haistmine]]. See sõltub siiski ainest. Paljud niisugused tugevalt lõhnavaid ained, millega tigu igapäevaelus kokku ei puutu ([[petrooleum]], [[bensiin]], [[kloroform]] ja [[nuuskpiiritus]]) kutsuvad reaktsiooni esile vaid 4 cm kauguselt. Seevastu toidu lõhna tunneb ta märksa paremini. Küpse [[melon]]i lõhna tunneb ta 50 cm ja [[kapsas|kapsa]] lõhna 40 cm kauguselt, tõsi küll, kergete [[tuul]]epuhangute olemasolul. Täiesti liikumatus õhus tunneb ta neid lõhnu alles 6 cm kauguselt. <ref name="Loomade elu"/>
 
Haistmiselunditena talitlevad kõige rohkem tagumise kombitsapaari tipupaksendid ja naha see osa, mis katab sissepääsu hingamisõõnde, kuid see on omane ka [[pea]] eesosale, [[jalg|jala]] eesservale ja kogu keha eesosa nahale. See tehti kindlaks kombitsate amputeerimise katsete abil. <ref name="Loomade elu"/>
 
Viinamäetigu on arvatavasti absoluutselt [[kurt]]. Ta ei taju isegi tugevat lähedal tekitatud müra. Tal on olemas paar [[vaagpõieke]]si ehk statotsüste, aga need talitlevad üksnes [[tasakaaluelund]]ina, võimaldades loomal orienteeruda [[raskusjõud|raskusjõu]] suhtes. See annab nähtavasti loomale ka õige liikumissuuna. Vähemalt kutsub tserebropedaalse [[närv]]i ja vaagpõiekese närvi korraga läbilõikamine viinamäeteol esile teo ringiliikumise selle külje suunas, millel närvid läbi lõigati. <ref name="Loomade elu"/>
 
Meeleldi elab viinamäetigu [[viinapuuistandus]]tes ehk niinimetatud viinamägedel, kuid ka vähevarjulistes [[aed]]ades ja vahel isegi lagedas paigas. Ta on ööloom, päeva veedab kõige meelsamini oma kotta tõmbununa. <ref name="Loomade elu"/>
 
Viinamäetigu sööb rohelisi taimeosi, vilju, seeni. Viinamarjaistanduses võib ta tekitada kahju, süües [[viinapuu]] [[väät]]e <ref name="Loomade elu"/>.
 
Tigu on [[hermafrodiit]]. Paaritumine toimub kahe teo vahel, kellest kumbki toimib nii isase kui emasena. [[Muna]]d sisaldavad tulevase [[loode|loote]] jaoks [[toitaine]]id ja igaühel neist on eraldi kaitsekest. Viinamäetigu kaevab maasse augu, muneb sinna ja pärast suleb selle augu. <ref name="Loomade elu"/>
 
Ta talvitub mullas. Selleks kaevab ta maa sisse augu, kuhu asub magama. Augu kaevab ta oma jalaga: surub selle tugevalt vastu maad ja teeb jõulisi kaevamisliigutusi. Kui ta ei leia piisavalt pehmet kohta, kus kaevata, siis roomab ta mahalangenud [[leht]]ede juurde, keerab end selili ja roobitseb endale lehti peale. Seejärel tõmbub ta kotta ja valmistab oma mantliservaga [[lubi|lupja]] sisaldava [[talikaas|talikaane]] ehk epifragma. Sellest sissepoole eritab ta veel teise hanguvast limast kaanekese, millele hingamisava kohale jääb "aknake". Tigu suigub [[taliuinak]]usse, kuid elutegevus tema kehas ei lakka, kuigi aeglustub tunduvalt. Näiteks [[südamelöök]]ide arv kahaneb üheni minutis. Kevadel tõmbab ta kõigepealt õhku kopsu ja seejärel heidab epifragma ära. <ref name="Loomade elu"/>
 
Harilik viinamäetigu võib elada 6-7 aastat. <ref name="Loomade elu"/>
Tigu on [[hermafrodiit]].
 
Paljudes maades ([[Rooma riik|Rooma riigis]], [[Itaalia]]s, [[Hispaania]]s ja [[Prantsusmaa]]l) süüakse keedetud viinamäetigusid. Sellel eesmärgil vedasidki [[munk|mungad]] viinamäetigusid paljudesse teistesse maadesse, kus püüdsid neid kloostriaedades kasvatada, sealhulgas Eestisse. <ref name="Loomade elu"/>
Ta talvitub mullas.
 
==Viited==
{{viited}}
 
== Välislingid ==
{{Commons|Helix pomatia}}
* [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1165_1150.html Viinamäetigu – toodud ja kodunenud] Eesti Loodus