Kuld Lõvi: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Oktav (arutelu | kaastöö)
Uus lehekülg: ''''Kuld Lõvi''' oli võõrastemaja ja restoran Tallinnas aadressil Harju tänav 40. Esimese maailmasõja puhkedes kuulusid Tallinna hotellid ja restoranid baltisaksla...'
 
Oktav (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
'''Kuld Lõvi''' oli [[võõrastemaja]] ja restoran [[Tallinn]]as aadressil [[Harju tänav]] 40.
Esimese maailmasõja puhkedes kuulusid Tallinna hotellid ja restoranid baltisakslastele. Pärast sõda sai nende omanikeks aga aina rohkem eestlasi ja nii saigi Kuld Lõvi peremeheks Johannes Janson, kes oli enne olnud kokk, ja omanikuks Richard Devid, kes töötas seal enne [[kelner]]ina. Kuld lõvisLõvis toimis Tallinna kõige vanem, suurem ja kuulsam hotellirestoran. Hotellis oli 71 numbrituba, lisaks palju privaatseid kabinette ja söögisaal kõrvalruumidega. Enne 30ndate kapitaalremonti oli Kuld Lõvi valitses hämar, seal oli vaid kaks vannituba ja igal korrusel üks ühine tualett ja koridorid oli pimedad ja käänulised. Seal ööbisid ka väisriikide kõrgemad sõjaväelased ja ärimehed. 1934. aastal algas Kuld Lõvis remont ja hotelli ehitati moodne hall koos kamina ja taimedega kaunistatud istumisnurgaga. Kokku jäi hotelli 64 eritellimusel valmistatud mööbliga numbrituba. 40 toas oli vannituba ja WC, kõigis tubades telefon, kraanist tuli sooja ja külma vett ning toidulift tõi vajadusel söögi otse tuppa. Kuld Lõvi peakokk oli Peterburi keiserlikus õukonnas koolitatud Aleksander Paalberg. Pakuti jäätist, Helsingist ja Stockholmist toodi lõunamaiseid puuvilju, Prantsusmaalt konjakit ja veini, pakuti metslinnupraade suurepäraste kastmetega.
 
Esimese maailmasõja puhkedes kuulusid Tallinna hotellid ja restoranid baltisakslastele. Pärast sõda sai nende omanikeks aga aina rohkem eestlasi ja nii saigi Kuld Lõvi peremeheks Johannes Janson, kes oli enne olnud kokk, ja omanikuks Richard Devid, kes töötas seal enne [[kelner]]ina. Kuld lõvis toimis Tallinna kõige vanem, suurem ja kuulsam hotellirestoran. Hotellis oli 71 numbrituba, lisaks palju privaatseid kabinette ja söögisaal kõrvalruumidega. Enne 30ndate kapitaalremonti oli Kuld Lõvi valitses hämar, seal oli vaid kaks vannituba ja igal korrusel üks ühine tualett ja koridorid oli pimedad ja käänulised. Seal ööbisid ka väisriikide kõrgemad sõjaväelased ja ärimehed. 1934. aastal algas Kuld Lõvis remont ja hotelli ehitati moodne hall koos kamina ja taimedega kaunistatud istumisnurgaga. Kokku jäi hotelli 64 eritellimusel valmistatud mööbliga numbrituba. 40 toas oli vannituba ja WC, kõigis tubades telefon, kraanist tuli sooja ja külma vett ning toidulift tõi vajadusel söögi otse tuppa. Kuld Lõvi peakokk oli Peterburi keiserlikus õukonnas koolitatud Aleksander Paalberg. Pakuti jäätist, Helsingist ja Stockholmist toodi lõunamaiseid puuvilju, Prantsusmaalt konjakit ja veini, pakuti metslinnupraade suurepäraste kastmetega.
<ref>[http://www.pealinn.ee/?pid=132&nid=7444&lang=5 Kui restoran tähendas tantsu ja kohvik kultuurset seltskonda. 12.04.2010]. Pealinn</ref>
Kuld Lõvi oli tuntud kui ärimeeste peatuskoht.<ref>[http://aerling.blogspot.com/2010/07/sajandivahetus-toi-senise.html Sajandivahetus tõi senise provintsilinna ellu muutusi]</ref>
 
1930. aastatel hotellimajandus elavnes seoses üldise majandusliku olukorra paranemisega ja alustati Kuld Lõvi renoveerimist. Tallinna võõrastemajad natsionaliseeriti 1940. aastal. <ref>[http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/99/10/30e/lugu5.html võõrastemaja või avalik maja?]. Postimees 1999</ref>
 
Kuld Lõvi hoone hävis 9. märtsil [[1944]] Teise Maailmasõja ajal toimunud Tallinna pommitamisel.<ref>[http://www.eesti.ca/?op=article&articleid=9309 Meenutused 9. märtsi Tallinna pommitamisest]</ref>