'''Nicholas Bacon''' ([[1509]] – [[20. veebruar]] [[1579]]) oli [[Inglismaa|Inglise]] poliitik [[Elizabeth I]] ajal.
Ta sündis [[Kent]]is [[Chislehurst]]is. Tema isa Robert Bacon oli pärit [[Suffolk]]ist [[Drinkstone]]'ist.
Ta lõpetas [[1527]] [[Cambridge'i Ülikool]]i. Pärast mõnda aega [[Pariis]]is viibimist astus ta [[Gray's Inn]]i ning [[1533]] sai [[advokaat|advokaadiks]]. Kui [[klooster|kloostrid]] likvideeriti, oli ta maasaajate hulgas. Ta sai maa, mis oli konfiskeeritud kloostrilt, kus tema isa oli olnud jooksupoisiks. [[1545]] sai ta [[Parlamentparlament|parlamendi]]saadikuks [[Dartmouth]]i esindajana ning 1552. aastaks oli ta saanud [[1546]] sai ta prestiižika ja tulusa ametikoha ''attorney of the court of wards and liveries'' ning [[1552]]. aastaks oli ta saanud [[Gray's Inn]]i laekuriks. [[Mary I]] ajal teda kui [[protestantism|protestant]]i ei edutatud. [[Elizabeth I]] ajal aga määrati ta suuresti tänu oma teise naise õemehe [[William Cecil]]i protektsioonileeestkostele Suurpitsati[[Suurpitsat]]i hoidjaks (''Lord Keeper of the Great Seal''). Varsti pärast seda ülendati Bacon [[rüütel|rüütliks]].
Bacon aitas tagada oma sõbrale [[Matthew Parker]]ile [[Canterbury peapiiskop]]i koha. Bacon oli oma ametikoha tõttu [[Lordide Koda|Lordide Koja]] eesistuja, kui [[Elizabeth I]] avas oma esimese [[parlament|parlamendi]]. Kuigi Bacon oli [[Mary Stuart]]i leppimatu vaenlane, oli ta finantskaalutlustel vastu [[William Cecil]]iCecili [[Prantsusmaa]]-vastase sõja poliitikale., Kuidkuid ta pooldas tihedamaid sidemeid välismaa [[protestantism|protestantidega]] ning teadvustas ohtu, mis [[Inglismaa]]le lähtus [[Prantsusmaa]] ja [[Šotimaa]] liidust. [[1559]] anti Baconile täielikud [[lordkantsler]]i volitused. [[1564]] langes ta ajutiselt kuninganna [[ebasoosing]]usse ning kõrvaldati õukonnast, sest [[Elizabeth I]] kahtlustas teda selles, et ta oli seotud [[John Hales]]i [[pamflett|pamfleti]] "''A Declaration of the Succession of the Crowne Imperial of Ingland''" avaldamisesavaldamisega. Selles pooldati ''lady'' [[Catherine Greyleedi]] (''lady'' [[Jane Grey]] õe pretensioonileedi [[InglismaaCatherine Grey]] asumist Inglismaa troonile. Kui selgus Baconi süütus, siis tema soosing taastus. Bacon oli vastu ettepanekule panna [[Mary Stuart]] mehele [[Norfolki hersog]]ile. Samuti oli ta vastu ettepanekule, etsamuti [[Inglismaa]] kuninganna abielluksabielule [[Anjou hertsog]]i François'ga. Tema umbusku [[katoliiklus|katoliiklaste]] ja [[Prantsusmaa|prantslaste]] vastu suurendas [[Pärtliöö]]. [[Anglikaani kirik]]u ustava liikmena oli ta kogu aeg huvitatud kirikuasjadest ning tegi ettepanekuid kiriku õpetusest ja distsipliinist paremaks kinnipidamiseks.
Nicholas Bacon suri [[20. veebruar]]il [[1579]] ja maeti [[Londoni Saint Pauli katedraal]]i. Järelehüüetes nimetati teda osavaks kõnemeheks, õpetatud juristiks[[jurist]]iks ja suuremeelseks sõbraks. Ta tegi mitmeid annetusi hariduse[[haridus]]e heaks ning määras selleks ka osa oma pärandusest[[pärandus]]est. Muuhulgas rajas ta tasuta ''[[grammar school]]''i [[Redgrave]]'is.
Nicholas Bacon oli kaks korda abielus. Esimese naise Jane'iga oli tal kolm poega ja kolm tütart. Tema teine naine oli Anne (suri [[1610]]), [[Edward VI]] kasvataja ''sir''söör [[Anthony Cooke]]'i tütar, oma aja üks haritumaid naisi. Temaga oli Nicholasel kaks poega.
Baconi kõige vanem poeg Nicholas (umbes 1540 – [[1624]]) oli parlamendiliige, kes esindas [[Suffolk]]i ning sai [[1611]] esimeseks [[Inglismaa]] [[baronet]]iks. See tiitel kuulub seniajani tema järglastele. Ka tema teine poeg Nathaniel (umbes 1550 – [[1622]]) ja kolmas poeg Edward (umbes 1550 – [[1618]]) osalesid avalikus elus. Tütre Anne'i kaudu oli Nicholas Bacon Townshendi markiide esivanem.
Tema pojad teisest abielust olid Anthony Bacon ja [[Francis Bacon]].
