Burchard von Dreileben: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
7. rida:
Dreilebeni meistriksoleku ajal toimus [[Jüriöö ülestõus]], mille ta maha surus ja võttis [[1343]]–[[1344]] ordu kontrolli alla taanlaste alad [[Põhja-Eesti]]s ([[Eestimaa hertsogkond|Eestimaa hertsogkonna]]) eesotsas [[Tallinn]]aga. Suure tõenäosusega sai Dreilebeni aktsioon alguse just [[Vastseliina linnus]]est, kuna kroonika kirjutajate teatel viidi sõnum puhkenud ülestõusust [[Harjumaa|Harju]]- ning [[Virumaa]] vasallide abipalve ordumeistrile, kes orduvägede eesotsas [[Pihkva]] piiril venelaste vastu seisis. Ent kuna ordumeistri asukohta pole otseselt märgitud, võis ta asuda ka mujal, näiteks [[Viljandi]]s või [[Tartu]]s, olles alles teel Liivimaa idapiirile. Selle kasuks räägib ka see, et Dreileben jõudis [[Paide]]sse eestlaste saadikutega läbi rääkima väga lühikese aja jooksul.
Dreileben on eesti ajalookirjutuses saanud külge negatiivse märgi just seetõttu, et ta käskis [[Paide linnus]]es toimunud läbirääkimiste ajal eestlaste saadikud, neli kuningat (pealikku) ja kolm sulast, vangistada, seda hoolimata saadikupuutumatuse nõudest. Tõenäoliselt luges Dreileben neid reeturlikeks mässajateks, kellega tõelisi läbirääkimisi toimuda ei saa. Eestlased hakkasid vangistamisele vastu ja tapeti. Seejärel purustas Dreileben eestlased [[Kanavere lahing|Kanavere]] ja [[Sõjamäe lahing]]us ja
1345. aastal loobus ta ordumeistri ametist ning võis olla [[1346]]. aastal [[Tallinna komtuur]] või tema kohusetäitja (''provincialis''). Ebakindlus tema ametinimetusega on seetõttu, et 1346. aastal ostis Saksa ordu Eestimaa endale ning loovutas selle Liivi ordule valitsemiseks alles järgmisel aastal. Seega oli Dreileben pigem valduse ülemineku aegne ajutine asevalitseja. Pärast seda (veel 1346. aasta jooksul) oli ta Saksa ordu komtuur [[Brodnica|Strasburgis]] Preisimaal. [[1366]]. aastal on teda mainitud kunagise Liivi ordumeistrina, pärast seda tema teated temast lõppevad.
| |||