[[1411]]. aastal nimetas kuningas[[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] keiser [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Sigismund]] [[Nürnberg]]i linnusekrahvi [[Friedrich I (Brandenburgi markkrahv)|Friedrich VI]], kes oli 1410. aasta kuningavalimise ajal avaldanud Sigismundile toetust, Brandenburgi margi ülempealikuks ja haldajaks (''Oberster Hauptmann und Verwalter der Marken'') . Kohalik aadel, eelkõige [[Quitzow]]' suguvõsa, oli vastu Friedrichi valitsejaks määramisele. Friedrich surus aadlike ülestõusu maha ja konfiskeeris mõnede aadlike vara. [[1414]]. aastal andsid Brandenburgi[[Brandenburg]]i seisused Tangermündes[[Tangermünde]]s Friedrichile truudusvande. [[1415]]. aastal nimetati Friedrich [[Konstanzi kirikukogu]]l kuurvürstiks[[kuurvürst]]iks ja [[1417]]. aastal markkrahviks.
Friedrich viis oma residentsi Tangermündest [[Berliin]]i. [[1425]]. aastast täitis [[Brandenburgi markkrahvimarkkrahv]]i kohuseid Friedrichi poeg [[Johann Alkeemik]]u, kuid Friedrich jäi edasi kuurvürstiks. [[1437]]. aastal sai markkrahviks Friedrichi teine poeg [[Friedrich Raudne]], kes isa surma järel [[1440]]. aastal sai ka kuurvürstiks.
