Ringliikumine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[File:Uniform circular motion.PNG|thumb|Ringliikumise vektorid. Punasega keha kiiruse vektor, sinisega kesktõmbekiirendus, rohelisega nurkkiirus.]]
'''Ringliikumine''' on [[kulgliikumine]] mööda [[ringjoon]]ekujulist [[trajektoor]]i.
Ringliikumise näideteks on elektroni liikumine [[magnetväli|magnetväljas]], [[planeet]]ide tiirlemine ümber [[täht]]ede (ja kaaslaste tiirlemine ümber planeetide), kuid ka näiteks [[ling]]u keerutamine või [[vasaraheide]].
==Füüsikalised suurused==
Põhilised ringliikumist kirjeldavad suurused on:
*Raadius: r
*Trajektoori pikkus: l=2πr
*[[Joonkiirus]]: v
*[[Võnkeperiood]]: T
*[[Nurkkiirus]]: ω=2π/T
*Tsentripetaal- e. kesktõmbekiirendus: a=v<sup>2</sup>/r=ω<sup>2</sup>/r
*[[Tsentripetaaljõud]]: F=ma
*[[Impulsimoment]]: L=mvr<ref>http://www.physic.ut.ee/instituudid/efti/loengumaterjalid/fyysika1/</ref>
===Kiirendus===
Ringliikumise puhul mõjub kehale kiirendus isegi siis, kui tema kiirus ei muutu. See järeldub [[Newtoni seadused|Newtoni esimesest seadusest]], mis ütleb, et kui kehale ei mõju ükski [[jõud]] (ning järelikult ka mitte ükski [[kiirendus]]), jätkab keha sirgjoonelist liikumist. Kogu tsentripetaaljõud "kulub" keha liikumissuuna pidevaks muutmiseks. Kui tsentripetaaljõud kaoks, jätkaks keha liikumist endise kiirusega ringliikumise trajektoori [[puutuja]]t mööda.
Nii kiirenduse kui jõu [[vektor]]id on suunatud ringliikumise keskpunkti suunas.
===Impulsimomendi jäävus===
Impulsimomendi jäävuse seadus ütleb, et [[suletud süsteem]]is on impulsimoment L jääv suurus.
Tüüpiline näide impulsimomendi jäävuse kohta on [[piruett]]i tegev [[iluuisutamine|iluuisutaja]], kes tõstab enda pöörlemiskiirust, tõmmates enda käed ja jalad keha lähedale.
Teine näide on kurvi läbiv auto. Kui käsitleda auto ja tee vahelist [[hõõrdejõud]]u konstantse tugevusega tsentripetaaljõuna, ilmneb, et midagi suurem on kurvi raadius, seda kiiremini võib seda autoga läbida.
Kõik [[güroskoop|güroskoobid]] töötavad tänu impulsimomendi jäävusele.
'''Kvantmehaanika'''
[[Kvantmehaanika]]s on impulsimoment kvantiseeritud suurus--see ei saa omada igasuguseid suuruseid, vaid iga L-i väärtuse vahe on kindla arvu kordne. Subatomaarsete osakeste ruumis liikumisest põhjustatud impulsimoment esineb alati taandatud [[Plancki konstant|Plancki konstandi]] (ħ) (kordse suuruse võrra. Spinnist tulenev impulsimoment esineb ½ħ kordsetes suurustes.
==Pöörlemine==
Pöörlemisel ja tiirlemisel ei ole matemaatilist erinevust—erinevus on lihtsalt ringliikumise keskpunkti või -telje asukohas, pöörlemisel asub see keha sees, tiirlemisel kehast väljas.
==Mitteühtlane ringliikumine==
Eelnev kirjeldas olukorda, kus ringliikumise kiirendus on konstantne.
Mitteühtlase ringliikumise puhul mõjub kehale lisaks tsentripetaaljõule mõni muu jõud. Seetõttu on mugav jaotada keha kiirendust radiaalsuunaliseks (väljapoole suunatud) ja keha liikumise hetkesuunaliseks. Radiaalsuunaline kiirendus järgib kõiki varemnimetarud omadusi ja valemeid.<ref>http://www.lightandmatter.com/html_books/1np/ch09/ch09.html</ref>
Liikumissuunaline kiirendus on see komponent, mis põhjustab mitteühtlast liikumist. Kuna see kiirendus mõjub keha joonkiirusele, muutub tema tõttu ka tsentipetaaljõud ja/või ringliikumise raadius.
== Vaata ka ==
* [[Pöörlemine]]
==Viited==
{{viited}}
[[Kategooria:Mehaanika]]
[[ar:حركة دورانية]]
[[be:Вярчальны рух]]
[[be-x-old:Вярчальны рух]]
[[ca:Moviment circular]]
[[cs:Pohyb po kružnici]]
[[da:Jævn cirkelbevægelse]]
[[el:Κυκλική κίνηση]]
[[es:Movimiento circular]]
[[gl:Movemento circular]]
[[ko:등속 원운동]]
[[id:Gerak melingkar]]
[[it:Moto circolare]]
[[he:תנועה מעגלית]]
[[lv:Līklīnijas kustība]]
[[hu:Körmozgás]]
[[ml:വര്ത്തുളചലനം]]
[[pl:Ruch obrotowy]]
[[pt:Movimento circular]]
[[ru:Круговое движение]]
[[sc:Movimentu in caminu chirculare]]
[[sk:Pohyb po kružnici]]
[[sl:Kroženje]]
[[su:Gerak muter]]
[[fi:Ympyräliike]]
[[vi:Chuyển động quay]]
[[zh:圓周運動]]
| |||