Sisemajanduse kogutoodang: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
SieBot (arutelu | kaastöö)
P robot lisas: gv:Lane troar sthie
→‎Metoodika: kributoim
17. rida:
 
==Metoodika==
Alates 2008. aasta II kvartalist läks [[Statistikaamet]] üle aheldamise meetodile, mida kasutatakse SKP ja selle komponentide reaalkasvu arvutamiseks. Praeguseks on seda meetodit SKP aegrea arvestustes kasutatud alates 2001. aastast. Varasemad aastad avaldatakseavaldati 2008. aasta detsembris.
 
Aheldamise meetodi puhul ei ole fikseeritud baasaastat — aluseks on arvestusperioodile eelnenud aasta. Aastased ja kvartaalsed muutused ühendatakse kumuleeruvaks indeksite „ahelaks”"ahelaks", mis väljendab näitaja reaalset muutust võrreldes valitud referentsaastaga.
 
Eelmise aasta hindades arvestuste ja aheldamise kohustus tuleneb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 2007. aasta 13. novembri määrusest nr 1392/2007, mis täiendab Nõukogu määrust nr 2223/96 rahvamajanduse arvepidamise andmeedastuse kohta.
 
Uus metoodika parandab rahvamajanduse arvepidamise kasvunäitajate kvaliteeti. Eelmise aasta rakendamine baasaastana tagab kõige uuema hinnastruktuuri kasutamise — see võimaldab mahumuutusi täpsemalt kirjeldada mahumuutusi. Ahelindekseid kasutades kaob ümberarvestuste vajadus, mis kaasnes baasaasta vahetamisega. Referentsaasta ümbertõstmine ei muuda kasvumäärasid.
 
Aheldamise meetod tagab SKP ja selle komponentide parema rahvusvahelise võrreldavuse. Seda kasutavad peagu kõik Euroopa Liidu riigid ja enamik teisi arenenud riike (nt [[USA]], [[Kanada]], [[Jaapan]], [[Norra]], [[Šveits]]).
34. rida:
* '''[[aheldatud väärtused referentsaasta järgi]]''' — referentsaasta järgi ahelindeksiga arvutatud väärtused (referentsaasta väärtus korrutatakse arvestusperioodi ahelindeksiga).
 
Eestis on aheldamise arvestustes kasutatud nn ''annual overlap'' ([[AOL-tehnika|AOL]]) tehnikat, mille puhul arvutatakse käimasoleva aasta kvartalite näitajad eelmise aasta (t-1) keskmiste hindade baasil.
 
AOL tehnikaga arvestuskäik näeb välja järgmine:
43. rida:
* vastavate ahelindeksite kasvude põhjal leitakse aheldatud kasvud (põhimõtteliselt saab samasuguse tulemuse ka aheldatud absoluutväärtusi kasutades).
 
Peale selle arvutatakse kõikide SKP komponentide panus SKP kasvu. Eelkõige on seda vaja aegreas erimärgilise (nii negatiivse kui ka positiivse) väärtusega näitajate korral, mille puhul ei sobi kasutada aheldamise meetodit (nt varude muutus).
 
==Võrreldavusprobleemid==