Erinevus lehekülje "Varbola Jaanilinn" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 1676 baiti ,  11 aasta eest
resümee puudub
P
[[Pilt:VarbolaByMellin.jpg|thumb|400px|Varbola Jaanilinn [[Ludwig August von Mellin]]i kaardil]]
{{vikinda}}
{{kopipeist}}
http://www.page.ee/1/Varbola_linnus/index.html
 
[[Pilt:VarbolaByMellin.jpg|thumb|400px|Varbola Jaanilinn [[Ludwig August von Mellin]]i kaardil]]
'''Varbola Jaanilinn''' ([[ladina keel]]es: ''Castrum Warbole'') oli [[Muinas-Eesti]] suurim [[linnus]] [[Rapla–Varbola tee]] ääres [[Põlli]] külas [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] [[Raplamaa]]l.
 
13. sajandi vanavene kroonikais nimetati linnust kui "Varblase nokk" ([[vene keel]]es: ''Нос Воробьиный''). Aastasadu on Varbola maalinna aga tuntud ka Jaanilinnana.
 
Linnus rajati juba 11.-12. sajandil ja tema kohta öeldakse uhkusega, et keegi pole suutnud seda linnust vallutada. Kui sõjakad vene vürstid [[Izjaslav I]] [[1060]]. aastal ja [[Mstislav III]] [[1212]]. aastal suurte vägedega Varbola alla tulid, maksid selle asukad nõutud kopsaka lunaraha hõberahades ära ja linnust ei rüüstatud.
 
Varbola linnus ehitati tollase muinaseesti ehitustehnika viimase sõna järgi. Varem kaitsti linnuseid veetõkke ning järsul veerul asuva pihttaraga. Nüüd aga hakati rajama kivist kuivmüüritist. Tööde maht oli hiigelsuur – hobustega veeti kohale 30 000 m³ kive, s.o. umbes veerand miljonit hobusekoormat! Kivimüüritise harjale ehitati palkidest kaitserinnatis ja kõrgemad tornitaolised rajatised. Nii ida- kui lääneküljel asus üle 2 m laiune väravakäik, mis olid mõlemalt poolt üles laotud kahekordsete kivimüürseintena ja toestatud jämedate puupostidega. Käik oli ülalt kinnine ja selle peal või kõrval paiknes arvatavasti tornrajatis.
 
Linnus ise on umbes 2 hektari suurune ja tema keskel on näha 1938.-1939. aastal lahti kaevatud 15 m sügavune linnuse kaev. See on pealt nelinurkne, 5,5 x 5 m suurune, põhjas läbimõõduga 2 m, ülemine osa on vooderdatud paekiviga. Kaevamistööde käigus leiti poolsada 15.-17. sajandil ohverdatud münti ja mitmeid igapäevatööriistu. Ohverdamiskohtadeks olid ka väravakäigud ja arvatav allikakoht.
 
== Kirjandus ==