|
'''Giulio Cesare Andrea Evola''' ([[19. mai]] [[1898]] – [[11. juuni]] [[1974]]) oli itaalia [[okultism|okultistlik]] kirjanik ja filosoof.
{{JÄRJESTA:Evola, Julius}}
Oma teoseid [[signeeris]] ta alati [[ladina keel|ladinapäraselt]] — Julius Evola. [[I maailmasõda|I maailmasõja]] ajal teenis ta lühikest aega [[nooremohvitser]]ina kahurväes [[Austria]]-vastasel rindel ja oli [[futurism|futuristidele, eeskätt [[Filippo Tommaso Marinetti]]le ja [[Giovanni Papini]]le, ning seejärel [[dadaism|dadaistidele]] lähedal seisnud maalija, luuletaja ja avangardistliku kunsti teoreetik.
[[Kategooria:Budistid |Evola, Julius]] ▼
[[Kategooria:Sündinud 1898 |Evola, Julius]] ▼Aastatel 1920—25 tegi ta läbi piinarikka vaimsete otsingute perioodi avastas enda jaoks budistliku teksti kui juhise — see oli "[[Majjhimanikâyo]]" — ja see kõlas : ''"See, kes peab kustumist kustumiseks, ja olles veendunud, et kustumine on kustumine, mõtleb kustumist, mõtleb kustumisest, mõtleb kustumisele, mõtleb, et mina kustun ja naudib kustumist, ei tunne — ma ütlen seda — kustumist."''
[[Kategooria:Surnud 1974 |Evola, Julius]] ▼
Paraku sooritasid enesetapu, suutmata ühitada eksisteerimise absurdsust puhta vaimu loogikaga, kaks Evolale väga olulist inimest. Esimene [[Otto Weininger]], teine [[Carlo Michelstaedter]], keda Evola pidas oma õpetajaks. Evola oli alati [[avangardistlik kunst|avangardistlikku kunsti]] käsitanud mitte kui saavutust, vaid kui kogemust, laskumist ''Mina'' sügavustesse, retke elemantaarsete jõudude infernaalsesse maailma. Evola saatuseks polnud avangardistlikele positsioonidele jäänult rikastuda ja raugastuda. Tema mässu mõte oli teine kui [[bohème’]]il ja progressiusklikel, vabaduse aseainega leppivatel nõrkadel vaimudel. Dadaistid ja ta sõber [[Tristan Tzara]] jäid oma [[mässukultus]]es vanaks ja ootasid oma lõppu [[kommunism]]i prügihunnikus, Evola, seevastu, tegi oma [[nihilism|nihilistlikest]] harjutustest lähtepunkti positiivsete väärtuste jaatamiseks.
1920. aastatel kirjutas Evola mitu tuhat lehekülge filosoofilisi tekste ja haris enda pädevaks usundiloo, [[okultism]]i ja [[maagia]] tundjaks.
Et mõista Evola käsitust [[reaalsus]]est, tuleb teadvustada, et maa, kus "sõjamees" oma võitlusi peab, on olemist moodustavate "[[energia]]te" ehk "vägede" valdkond. [[India]] pärimuses on see [[māyā]], [[tantra-jooga]]s tähistab neid eriomaselt termin [[šakti]]. Et võita ja vabaneda, peab sõjamees leidma omaenda "väe", et selle varal ületada kõik vaenulike ja võõraste "vägede" poolt seatud ja loodud tõkked. Võitlus "vägedega" algab maisuses, jätkub nähtamatutes psüühiliste "energiate" maailmades ja lõpeb jõudmisega "väe leidmise" ja vabanemise "teisele kaldale".
[[Budism]]i kohta on ta kirjutanud põhjapaneva uurimuse "La Dottrina del risveglio" ("Õpetus ärkamisest", 1941). Seda raamatut kirjutas ta juba II maailmasõja algusaastatel. Evola vaatleb budismi kui eriomaselt "sõjamehe" teed — oli ju [[Buddha Gautama]] sündinud [[kšatrija]]na siia ilma. Evola [[biograaf]] väidab, et "budism" sobib kõige paremini kirjeldama Evolale omast [[religioossus]]t, külma valmidust päästa valla säde kivist, veendumust, et "tee on olemas vaid selle jaoks, kel on tahe seda mööda käia". Budism on [[aristokraatia|aristokraatlik]] usk, mille rajaja oli [[aarja]] ja [[Sakja]] soost [[prints]] Siddhartha: see on usk valitsejatele, kes ei looda ega karda.
Budism on [[religioon]] neile, kes ei otsi [[askees]]i enda karistamiseks selle eest, et ollakse õnnetud ja võimetud elama maailmas, vaid sellele, kes "läheb üksinda, nagu see, kes on hüljanud oma kuningriigi, nagu uhke loom metsas, täis rahu ja kedagi põlgamata."
== Välislingid ==
*[http://www.terramariana.ee/kult-udam1.htm Parun Julius Evola ja traditsiooni mõiste. [[Haljand Udam]]. Sissejuhatus]
*[http://www.terramariana.ee/Parun%20Julius%20Evola.PDF Parun Julius Evola ja traditsiooni mõiste]
▲[[Kategooria:Budistid|Evola, Julius]]
▲[[Kategooria:Sündinud 1898|Evola, Julius]]
▲[[Kategooria:Surnud 1974|Evola, Julius]]
[[ca:Julius Evola]]
|
