Olümpiamängud: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
9. rida:
19. sajandi lõpul soodustas riikide majandus- ja kultuurisidemete areng [[rahvusvahelised spordiföderatsioonid|rahvusvaheliste spordiföderatsioonide]] asutamist. Hakati pidama spordivõistlusi, milles osales eri riikide sportlasi. [[1889]]. aastal tegi Prantsusmaa haridusministeerium prantsuse [[pedagoog]]ile parun [[Pierre de Coubertin]]ile (1863-1937) ülesandeks korraldada aktuaalsete kehalise kasvatuse probleemide arutamiseks rahvusvaheline kongress.
Kongress sai teoks [[Pariis]]is[[ 1894]]. aasta [[16. juuni|16]].-[[24. juuni]]s. Seda nimetetakse tagantjärele I [[olümpiakongress]]iks. Riikidest olid ametlikult kohal Prantsusmaa, [[Kreeka]], [[Itaalia]], [[Venemaa]], [[Rootsi]], [[USA]], [[Suurbritannia]], [[Hispaania]] ja [[Belgia]].
 
Põhiettekandega esines P.de Coubertin. Ta tegi ettepaneku hakata rahvusvahelise spordielu edendamiseks uuesti korraldama olümpiamänge ja esitas nende elustamise kava. Kongressist osavõtjad kiitsid tema ettepaneku heaks ja otsustasid pidada esimesed nüüdisaja olümpiamängud 1896. aastal Kreekas.
 
Olümpialiikumise organiseerimiseks ja kooskõlastamiseks moodustati [[rahvusvaheline Olümpiakomitee|ROK}}. Selle esimeseks presidendiks valiti kreeka kirjanik Demetrios Vikelas (1835-1908) ja peasekretäriks P. de Coubertin.