Pööravere mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Oma testamendiga 23. juulist 1851 ja selle lisaga 15. oktoobrist 1853. asutas Theodor Johann v. Middendorff Pööravere, Hellenurme ja Samhofi koos Salloall mõisatest majoraadi, mis peale tema surma läks pärandaja ainukese poja, tõelise riiginõuniku, akadeemiku, erukreisisaadiku ja rüütli dr. med. Alexander Theodor v. Middendorff’i (06. 08. 1815 - 16. 01. 1894.) omandiks. Viimane võttis osa mitmest ekspeditsioonist ja valiti 1845.a. Venemaa Teaduste Akadeemia liikmeks. 1857. aastal asus ta põllumehena elama Tartumaale Hellenurme mõisa. Oli mitme teadusliku organisatsiooni president ja auliige jne. Pööraveres oli tal hobusekasvatus, kus kasvatati poolverd ardenni tõugu hobuseid. Ta oli Eesti punase veise ja tori hobusetõu aretaja. Peale selle oli siin veel Viinavabrik ja tuuleveski. Tema ajal vaheldusid mõisas sageli rentnikud. Mõisa valitsejate vahetuse ajal 1873. aastal mainib uus valitseja oma mälestustes, et siis ei olnud Pööraveres veel ühtegi talu päriseks ostetud. Mõisa alla kuulusid toll ajal külad: Mõisaküla, Leho, Soosalu, Eametsa ja Tühjasmaa (Tüchasmois). Pööravere külade talupoegadel oli siis palju tuuleveskeid ning tema ei mõistnud, kuidas neil kõigil tööd jätkus. Mõned agaramad möldrid ostnud vilja kokku, jahvatanud oma veskites selle ära ja viinud siis Sindi või Pärnu turule. Pärast Alexander Theodori surma, 1894. aastal, sai Pööravere omanikuks tema poeg Ernst v. Middendorff (10. 01. 1851. - 19. 04. 1916.), kelle elukohaks oli samuti Hellenurme. Pärast Eesti iseseisvumist viimaselt mõis riigistati ja peamõisa maad tükeldati ning jagati 1920-ndal aastal 18 krundiks.

Pööraveres oli omaajal uhke mõisahoone koos liigirikka pargiga. Alexander Middendorff’i istutatud pargis kasvab praegugi Kaug-Idast toodud puid nagu siberi nulg, seedermänd, amuuri korgipuu, mida ta oma reisidelt kaasa tõi. Tema saatjaks rännakutel Põhja-Siberisse ja Kaug-Itta oli siinne talupoeg M. Fuhrmann. 1872.a. rajatud endine mõisa park kuulub praegu looduskaitse alla. 1974. aastal avati pargis A. Middendorff’i mälestuseks mälestuskivi. Mõisa härrastemaja on suur kahekorruseline keldritega kivi maja olnud. Esimene korrus ehitatud 19.s .I p., II korrus 1873. Mõisahoone oli neogooti stiilis. Hoone oli suurem kahekordne kõrge soklikorrusega kivihoone. hoone alakorrus on varasem, laotud paekivist, teine korrus hilisem segus maakividega. hoone esiküljel oli kitsas eenduv keskrisaliit ja vasakul tiival kitsas külgrisaliit. seinapüindu liigendavad kitsas soklikarniias ja lai, profileeringuga korrustevaheline vöö. Aknad olid suured ja ääristatud lameda krohviääristega. Hoone keldrid on võlvitud ristvõlvlagedega 1905. aasta 15. detsembril asetleidnud sündmuste ajal aga põletati too uhke mõisahoone koos viinavabrikuga maha ning jäi taastamata. Praeguseks on säilinud endisest härrastemajast vaid varemed. Varemeid on säilinud ka teistest mõisahoonetest. Endistest hoonetest on järel veel vaid valitsejamaja. Härrastemajaga samal ajal maha põletatud viinavabriku müüridest võib aga järeldada, et see on üks ümbruskonna suuremaid olnud. Praeguseks on endisest uhkest mõisa keskusest järel vaid liigirikas park, mis on kaitse all ja mõningad armetus olekus abihooned.

Mõisa omanikke:

Kuulus riigile

dr. Aleksander Theodor v. Middendorff oli 1892 - 1895

Ernst Aleksander v. Middendorff 1895 - ?