Pauline Bonaparte: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Pauline Bonaparte princesse Borghese.jpg|thumb|Pauline Bonaparte. [[Marie Guilhelmine Benoist]]. ''Pauline maalBonaparte''.]]
[[Pilt:Pauline Bonaparte 2.jpg|thumb|Pauline Bonaparte. [[Robert Lefèvre]]. 'i'Pauline maalBonaparte''.]]
'''Pauline Bonaparte''' ([[20. oktoober]] [[1780]] [[Ajaccio]] – [[9. juuni]] [[1825]] [[Firenze]]), neiupõlvenimega '''Maria Paola Buonaparte''' (hiljem '''Marie-Pauline [[Bonaparte]]'''; abielus '''Leclerc''' ja '''Borghese'''), [[Guastalla hertsog]]inna, oli [[Napoleon I]] õde.
 
12. rida:
Pauline Bonaparte tekitas skandaali sellega, et poseeris [[Antonio Canova]]le marmor[[skulptuur]]i jaoks [[poolakt]]ina.
 
Mõneks ajaks langes Pauline omaNapoleoni juures venna ebasoosingusse, sest ei saanud läbi tema abikaasa, [[Austria keiser|Austria keisri]] [[Franz II]] tütre [[Marie Luise]]ga, aga kui Napoleoni õnn pöördus, näitas Pauline end talle truumana kõigist teistest õdedest-vendadest. Pärast Napoleoni kukutamist müüs Pauline kõik oma [[väärtpaber]]id, kolis [[Elba]]le ja kasutas oma raha Napoleoni olukorra parandamiseks. Ta oli Napoleoni õdedest-vendadest ainus, kes teda Elbal külastas.
 
Pärast [[Waterloo lahing]]ut kolis Pauline Rooma [[paavst]]i [[Pius VII]] kaitse alla, kes oli ükskord tema venna vang olnud. Seda tegid ka tema ema Letizia ja teisedki pereliikmed. Kuid Camillo Borghese kolis [[Firenze]]sse, püüdis end igati Bonaparte'idest eraldada ja elas järgmised 10 aastat oma [[armuke]]sega. Ometi ei kaotanud Pauline lootust teda tagasi saada ja veel mõned kuud enne oma surma palus ta paavstil Borgheset mõjutada enda juurde tagasi tulema.