Erinevus lehekülje "Vedelkristallkuvar" redaktsioonide vahel

resümee puudub
[[Image:LCD layers.svg|thumb|250px| Vedelkristallekraani kihid
{{vikinda}}
<ol><li>Vertikaal[[polarisaator]]. </li>
'''Vedelkristallkuvar''' ehk '''LCD''' (''Liquid Crystal Display'') on [[kuvar]]i tüüp.
<li>Klaaskiht [[ITO]] [[elektrood]]idega. Elektroodide kuju määrab ära kuvatava (tumeda) kujutise.</li>
Klassikaline LCD-kuvar kasutab vedelkristallidel põhinevat tehnoloogiat ja on nn passiivse kujutisega. Praegusel ajal kasutatakse kujutise tekitamiseks sageli kile[[transistor]]eid, milledest on moodustatud [[pikselitest]] koosnev [[maatriks]] (LCD TFT).
<li>Teineteise suhtes väändunud molekulidega vedelkristall.</li>
 
<li>Klaaskiht [[ITO]]-st kattekihiga</li>
Vedelkristallkuvar erineb [[kineskoopkuvar]]ist selle poolest, et vedelkristallkuvaril pole [[kineskoop]]i. Pilt tekitatakse poolkristallilises olekus vedeliku abil.
<li>Horisontaalpolarisaator</li>
 
<li>Peegelkiht. (Taustvalgustusega süsteemides on selle asemel valgusti.)</li></ol>]]
'''Vedelkristallkuvar''' ehk '''LCD''' (''Liquid Crystal Display'') on [[kuvar]]i tüüp, mis kasutab [[vedelkristall]]tehnoloogiat.
==Tööpõhimõtted<ref>D. Macaulay, "The New Way Things Work"</ref>==
Vedelkristallid, mida LCD-ekraanides kasutatakse, muudavad [[polariseeritud valguse võnkesuund]]a 90° võrra, kuna molekulid on vedelkristallis teineteise suhtes väändunud. Kui vedelkristalli läbib vool, joonduvad selle molekulid ühises suunas ning ei polariseeri enam valgust.
Neid omadusi kasutatakse vedelkristallekraanides ära järgnevalt (vt ka kõrvalasuv skeem):
#Tavaline (juhuslike polarisatsioonidega) valgus siseneb ekraani.
#Vertikaalne polarisaator muudab valguse vertikaalselt polariseerituks.
# Vedelkristalli läbimine muudab polarisatsioonisuunda (''kui pikslit ei läbi vool'') 90° võrra (horisontaalseks).
#Valgus läbib horisontaalpolarisaatori, peegeldub peegelkihilt ja läbib taas horisontaalpolarisaatori.
#Vedelkristalli läbimine muudab polarisatsioonisuunda (''kui pikslit ei läbi vool'') 90° võrra (vertikaalseks).
#Valgus läbib vertikaalpolarisaatori ja väljub ekraanist, muutes vastava ekraaniosa heledaks.
Kui [[piksel|pikslit]] läbib [[vool]], on selles asuvad vedelkristalli molekulid ühes suunas joondunud ja valgus läbi seda polarisatsioonisuunda muutmata. Sellisel juhul jõuab vertikaalselt polariseeritud valgus horisontaalse polarisaatorini ning ei saa seda läbida ja pikselt paistab tume.
Taustvalgustusega süsteem toimib samal põhimõttel; valguse teekond saab lihtsalt alguse ekraani tagumisest osast, kus horisontaalne polarisaator ta polariseerib. Enamus tänapäeval kasutatavaid ekraane on taustvalgustusega, ilma taustvalgustuseta on näiteks käekellade ja kalkulaatorite ekraanid.
===Värviline LCD===
[[File:Värviline LCD.png|thumb|250px|Värvilise LCD-ekraani piksel, punase, rohelise ja sinise alapiksliga]]
Värvilised vedelkristallekraanid töötavad samadel põhimõtetel, aga iga värviline piksel koosneb punasest, rohelisest ja sinisest alapikslist, mille kombineerimisel erinevatel tugevustel on võimalik näidata erinevaid värve. Valgele taustvalgustusele lisavad värvi värvifiltrid.
==Materjalid==
[[Klaas]] on põhiline tugimaterjal ekraani erinevate komponentide jaoks, kuid on ka funktsionaalmaterjal näiteks värvifiltrites.
Polarisaatorina on kasutusel [[PVA]] (polüvinüülalkohol), mille molekulid on üheteljelise venitamise tõttu samasuunalise paiknemisega. Stabiliseeriva ja toetava materjalina ümbritseb PVA-d [[TAC]]-i (triatsetüül tselluloosi) kiht, mille peal võib olla ka peegeldusvastane kiht.
Vedelkristallidena kasutatakse erinevaid pikaahelalisi orgaanilisi aineid, mis sarnanevad omaduste poolest paljusti [[vedelik]]ega, ent omavad siiski [[tahke aine|tahketele ainetele]] omast ühtlast struktuuri. Kuna erinevate vedelkristallide omadused, millest kõige olulisemad on töötemperatuur ja nominaalvool, on erinevad sõltub materjalivalik ekraani iseloomust.
Väga olulised ekraanide osad on läbipaistvad voolu juhtivad materjalid.<ref>http://www.liquidcrystaltechnologies.com/LCDMaterials.htm</ref> Neist esimesena võeti LCD-ekraanides kasutusele [[ITO]] (indium-tinaoksiid), mis on aga indiumi harulduse ja ITO tootmiseks vajaliku vaakumtehnnoloogia tõttu kallis. ITO alternatiividena uuritakse nii polümeere kui süsiniknanotorusid. Alternatiivina on kasutuses ka [[AZO]] (alumiinium-tsinkoksiid), ent selle optilised ja elektrilised omadused jäävad ITO-le alla.<ref>http://www.liquidcrystaltechnologies.com/LCDMaterials.htm</ref>
Praegusel ajal kasutatakse kujutise tekitamiseks sageli kile[[transistor]]eid, millest on moodustatud [[pikselitest]] koosnev [[maatriks]] ([[LCD TFT]]), milles transistorid on väiksemad kui tavalised ränipõhised transistorid. TFT eelisteks on väiksem elektrikulu ja kõrgem kiirus ning väiksem [[interferents]], mis tuleneb transistorite paiknemisest vastavate pikslite juures.
==Näitajad==
LCD-ekraanide kirjeldustes on antud mitmeid näitajaid, mida on omavahel kahjuks erinevate [[mõõtühik]]ute ja mõõtmismeetodite tõttu raske võrrelda.
Mõned tüüpilisemad näitajad:
*'''Mõõtmed''' või diagonaal: Tavaliselt on antud ekraani diagonaali pikkus tollides.
*'''Lahutusvõime''' e. [[resolutsioon]]: Näitab, mitu pikslit on ekraanil. Tavaliselt antud horisontaalse ja vertikaalse piksliarvu korrutisena. See tähendab, et 2560x1600 resolutsiooniga ekraanil on horisontaalselt reas 2560 pikslit ja vertikaalselt 1600 pikslit. ''HD'' või ''Real HD'' võivad tähendada väga erinevaid asju, kuid tavaliselt mõeldakse selle all horisontaalset ekraaniresolutsiooni 1080 pikslit ja ekraani kuvasuhet 16:9.
*'''Piksli suurus''' või '''pikslivahe''': Atnud on kas individuaalsete pikslite suurus või kaugus ühe piksli keskpunktist teise. Erinevus suurustes tuleb tühjast alast kahe piksli vahel.
*'''Pikslitihedus''': Pikslitihedus näitab, kui tihedalt pikslid asetsevad. Kuigi seda on kuvarite tutvustuses harva välja toodud, on see üks parimaid pilditeravuse näitajaid. Tavaline mõõtühik on [[DPI]] (pikslit tolli kohta).
*'''Kaadrisagedus''': Näitab, kui tihti ekraan oma andmeid uuendab, Pilt ekraanil aga ei muutu sama tihedalt, kuna andmetöötlus ja piksli oleku muutmine nõuavad lisaaega. Mõõtühik [[herts]] (Hz, võnget/korda sekundis).
*'''Reageerimisaeg''': Aeg, mis kulub pikslil ühest värvist teise muutumiseks. Mõõdetakse nii ''gtg'' (hallist-hallini) kui ''btb'' (mustast-mustani) aega, mistõttu tulemused pole alati võrreldavad. Mõõtühik [[millisekund]] (ms).
*'''Vaatenurk''': Minimaalne ja maksimaalne kaldenurk, kus 180° on paralleelne vaatajaga.
==Vaata ka==
*[[Lamekuvar]]
*[[Kineskoopkuvar]]
==Viited==
<references/>
 
[[Kategooria:Elektrotehnika]]
30

muudatust