Kuum täpp: erinevus redaktsioonide vahel

KuumasKuuma täpistäpi all kerkivad [[vahevöö]]st väga kõrge temperatuuriga magmavoolud ehk [[magmavahevöö pluum]]vooludid, mille kohal [[maakoor]] rabedamaksõheneb muutubning praguneb. Tekkinud lõhedest voolab [[magma]] maapinnale moodustades [[Ookeaniline saar|ookeanilisi saari]], [[Merealune basaltplatoo|merealuseid basaltplatoosid]], põhjustades [[Manner|mandrite]] [[Riftistumine|riftistumist]] jne.

Kuuma täpi magma on enamasti [[basalt]]se koostisega ning tavaliselt ei põhjusta märkimisväärseid plahvatusi jaega [[maavärin]]aid.

Tavaliselt arvatakse, et kuumad magmavoolud saavad alguse väga sügavalt [[Maa välistuum]]a ja [[vahevöö]] piirilt. Sellele arvamusele pani aluse kuumade täppide [[teooria]] looja [[John Tuzo Wilson]]. Viimasel ajal on selles aga selles kahtlema hakatud (Anderson, 2000), kusjuures ta pole sugugi üksi. KaVähemalt paljudosadel teisedjuhtudel teadlased arvavadtundub, et tõusvadkuuma magmavooludtäpi magma ei ulatupärine sügavamale kui 400 kilomeetrit. Nende arvamust näivad kinnitavat ka Islandil teostatud [[geofüüsika]]lised uuringud. Loodetavasti toovad asjasse selgust lähiaastad, sest plaanis on hakata uurima Hawaii saare alust kuumanii täppisügavalt.