Aleksandr Menšikov: erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{keeletoimeta}}
{{pooleli}}
[[Pilt:Portrait of Alexander Danilovich Menshikov1.jpg|thumb|Aleksandr Danilovitš Menšikov, u. 1716—1720]]
Vürst '''Aleksandr Danilovitš Menšikov''' ([[6. november]] [[1673]] – [[12. november]] [[1729]]) oli Vene sõjaväelane ja riigimees.
 
==Noorus==
Menšikov oli [[Peeter I]] usaldusmees. Ta paistis silma [[Azov]]i vallutamisel ja [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] Ta oli väga haritud, tark ja andekas väejuht. Kõik Peeter I valitsuse ajal vallutatud maad allutati talle, seetõttu vajasid ka kõik korraldused tema allkirja.
Aleksandr Menšikov oli tsareevitš [[Peeter I|Pjotr Aleksevitš]]i kaaslane noorukipõlvest ning osales Peeter I noorepõlveajast viimase sõjamängudes [[1691]]. aastal, olles Peetri poolt juhitava [[Preobraženski polk|Preobraženski polgu]] [[bombardiir]]; osales koos Peetriga esimeste Venemaa sõjalaevade ehitamisel [[Pereslavli flotill]]i jaoks [[Pereslavl-Zalesski]] lähedal [[Pleštšejevo järv]]el [[1692]]. aastal; [[1693]]. aastal osales koos Peetriga retkes [[Jäämeri|Jäämerele]]; [[1694]]. aastal osales Peetri korraldatud sõjalistes manöövrites [[Kožuhhovo]] küla juures ning 1695. aastal paistis silma [[Azov]]i vallutamisel ja 1700. aatal alanud [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] Ta oli väga haritud, tark ja andekas väejuht.
 
Aastatel 1697-1698, saatis Aleksandr Menšikov tsaar Peetrit tema ringreisil Euroopas nn [[Suur saatkond|Suure saatkonna]] koossseisus, olles tsaarisaatkonna laekur ning pärast Suursaatkonna jagunemist, tsaar Peeter suundus [[Viin]]i ja Menšikov juhtis algselt [[London]]isse jäänud saatkonnaosa.
 
Tagasi 1698. aastal Venemaale saabudes nimetati Menšikov seersandks ning jäi ta tsaar Peetri lähikonda ning pärst Peetri lähedase sõbra [[Franz Lefort]]i surma 1699. aastal, sai tast Peeter I lähimaid kaaslaseid.
 
==Menšikov Põhjasõjas==
Aleksandr Menšikov osales koos [[Boriss Šeremetjev]]iga 1702. aastal [[Nöteborg]]i kindluse vallutamise juhtimisel, lahingus näidatud vapruse eest määrati [[porutšik]] Menšikov vallutatud ja [[Schlüsselburg]]iks ümbernimetatud kindluse komandandiks.
 
[[1703]]. aastal osales Menšikov koos tsaar Peetriga [[Ingerimaa]] vallutuslahingutes.
 
 
[[1702]] annetas [[Püha Rooma riik|Püha Rooma riigi]] keiser talle [[krahv]]itiitli ja [[1705]] [[vürst]]itiitli. (Neid tiitleid annetati vaid katoliiklastele.) {{lisa viide}} Alates [[1707]] kandis ta tiitlit [[Venemaa Impeerium]]i Kõige Hiilgavam Vürst, [[1727]] sai [[generalissimus]].
 
Tema kohta on ajavaemikul [[1707]]–[[1709]] [[Prantsusmaa]]l ilmunud šifreeritud jutustus "Prints Kouchimen" (Lambert de Guerin J.G.-''Histoire du Prince Kouchimen''). {{lisa viide}}
==[[Eestimaa kindralkuberner]]ina==
 
[[1712]] ja [[1716]] toimus temaMenšikovi korraldusel Eestis [[rahvaloendus]].
 
[[1715]]. aastast olid Menšikovide valduses [[Lagedi mõis|Lagedi]], [[Saha mõis|Saha]] ja [[Väo mõis|Väo]] mõisad [[Harjumaa]]l. Ta oli [[1719]]–[[1728]] [[Peterburi]], [[Eestimaa]], [[Liivimaa]] ja [[Ingerimaa]] kindralkuberner.
==Võimu kaotus ja langus==
 
[[1725]] aitas ta troonile [[Katariina I]]. [[1727]] Katariina I suri ja trooni päris Peeter I poja [[Aleksei Romanov]]i alaealine poeg [[Peeter II]]. Menšikov oli ka tema ajal algul väga mõjukas, hiljem tema tervis halvenes ja ta kaotas mõju tsaarile. Ta laskis oma tütre Maria Menšikova Peetriga kihlata (Maria oli Peetrist 4 aastat vanem). [[1729]] haigestus Menšikovide pere [[rõuged|rõugetesse]]. Algul suri Maria, pisut hiljem Menšikov ise. Järgmise aasta alguses suri ka Peeter II.
 
88 928

muudatust