Erinevus lehekülje "Daik" redaktsioonide vahel

Lisatud 379 baiti ,  14 aasta eest
resümee puudub
P
'''Daik''' on plaatjas enamasti [[Aluseline kivim|aluselise]] koostisega [[kivim]]eist koosnev [[intrusioon]].
 
Daikid on enamasti vertikaalse või pigem vertikaalse kui horisontaalse orientatsiooniga, mis eristab neid [[sill]]idest. SeeDaiki poledefinitsiooni siiskiseisukohalt daikipole definitsioonisee seisukohaltsiiski olulinemäärav, sest hilisemate [[Tektoonilised liikumised|tektooniliste liikumiste]] tulemusena võib daikil olla mistahes orientatsioon. Oluline on see, et daikid lõikavad neid ümbritsevaid kivimeid, olles neist seega nooremad ([[lõikumissuhete printsiip]]). Samuti on daikid diskordantsed, mis tähendab seda, et nad eiega järgijälgi ümbritsevate kivimite [[kildalisus]]t või [[kihilisus]]t, vaidolles lõikavadneist seega neid.nooremad ([[lõikumissuhete printsiip]]).
 
Daikid on (olid) seotud suurema [[magmakeha]]ga, mis neid toidab (toitis). Daikid moodustuvad siis, kui [[magma]] on täitnud lõhed, mis on venituspingete tõttu [[maakoor]]es tekkinud. Pingeid võibki tekitada ülespoole liikuv intrusioon, mis lõhestab teda ümbritsevaid kivimeid, täites lõhed seejärel magmaga. Sageli esinevad daikid mitte üksikuna, vaid [[daikiparv]]edena. Daikide paksus jääb reeglina mõnekümnest sentimeetrist kuni kümne meetrini. Daikide pikkust saab määrata siis, kui nad [[Paljandumine|paljanduvad]] maapinnal, see võib ulatuda sadadesse kilomeetritesse. Kui [[Vedelik|vedelat]] magmat sisaldav daik jõuab maapinnale, nimetatakse teda [[lõhevulkaan]]iks. Sellised [[vulkaan]]id on levinud [[ookeani keskahelik]]es. Ka suur osa [[Ookeaniline maakoor|ookeanilisest maakoorest]] koosneb nn püstdaikide kompleksist. Daikid on reeglina aluselise ehk [[basalt]]se/[[gabro]]idse koostisega.
 
[[Eesti]]le lähimad kohad, kus daikid maapinnal paljanduvad on [[Soome]]s (näiteks [[Häme daikiparv]]) ja [[Rootsi]]s (näiteks [[Breven-Hälleforsi daikiparv]]).
 
[[Kategooria:Petroloogia]]
15 887

muudatust