Aili Paju: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Asti~etwiki (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Asti~etwiki (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
5. rida:
Aili Paju sündis 8. septembril 1938 Tartus, esimesed eluaastad möödusid Tartumaal [[Sadala]]s. 1941. a. kevadel kolis pere [[Kohtla-Järve]]le.
 
Õppis 1946–1957 [[Kohtla-Järve I Keskkool]]is. Tegeles aktiivselt spordiga (Eesti noorte rekordiomanik odaviskes) ja muusikaga (orkestril hõbemedal vabariigi konkursilt). Aastatel
1957-1961 õppis Paju [[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|Tartu Ülikooli arstiteaduskonna]] kehakultuuriosakonnas, omandas õpetaja kutse. Kuulus Eesti koondvõistkonda [[kergejõustik]]us ja [[võrkpall]]is, mängis rockbändis "L`Organola" kitarri. Aastail 1961-1963 töötas Paju treenerina [[Kohtla-Järve Laste Spordikool]]is. 1963-1968 õppis ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas [[arst-terapeut|arst-terapeudiks]]. Aastast 1967 kuni 1994 töötas Paju Tartu Ülikoolis. Alates 1994 on ta vabakutseline kirjanik.
1957-1961 õppis [[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|Tartu Ülikooli arstiteaduskonna]] kehakultuuriosakonnas, omandas õpetaja kutse. Kuulus Eesti koondvõistkonda [[kergejõustik]]us ja [[võrkpall]]is, mängis rockbändis "L`Organola" kitarri.
[[Meditsiinikandidaat|Meditsiinikandidaadi]] kraad 1970. a., [[meditsiinidoktor]]i kraad - 1975.a. Korraline professor aastast 1979. Loengukursused ülikoolis: [[biokeemia]], [[taastusravi]], [[psühhosomaatika]]; rahvaülikoolis – loodusravi. Aili Paju organiseeris ja juhtis [[Maarjamõisa kliinik]]u ravikehakultuuri osakonda. Aili Paju on mitme kodu- ja välismaise arstiteadusliku seltsi liige, ka Eesti Spordimeditsiini Föderatsiooni president. NLKP liige 1972–1989.
 
1961-1963 töötas treenerina [[Kohtla-Järve Laste Spordikool]]is.
 
1963- 1968 õppis Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas [[arst-terapeut|arst-terapeudiks]].
 
[[Meditsiinikandidaat|Meditsiinikandidaadi]] kraad 1970. a., [[meditsiinidoktor]]i kraad - 1975.a. Korraline professor aastast 1979. Loengukursused ülikoolis: [[biokeemia]], [[taastusravi]], [[psühhosomaatika]]; rahvaülikoolis – loodusravi.
 
Organiseeris ja juhtis [[Maarjamõisa kliinik]]u ravikehakultuuri osakonda.
Aastast 1967 kuni 1994 töötas Tartu Ülikoolis. Alates 1994 vabakutseline kirjanik.
 
Mitme kodu- ja välismaise arstiteadusliku seltsi liige, ka Eesti Spordimeditsiini Föderatsiooni president. NLKP liige 1972–1989.
 
 
==Teaduslik tegevus==
 
Esimene teadustöö "Platoo ja selle ületamine" on spordipsühholoogiast. Üliõpilasena töötas molekulaarbioloogia laboris, uurides r-RNA füsiko-keemilisi omadusi. Alates 1966. aastast süvenes inimese hormonaalse regulatsiooni iseärasustesse stressi tingimustes. Töötanud välja geelfiltratsiooni meetodi seotud ja vabade katehoolamiinide määramiseks veres. 1980. aastal jätkas tööd TÜ ÜMPI hormonaalse adaptatsiooni töörühma juhina. Tsentraalsete ja perifeersete hormonaalsete süsteemide reaktsioone jälgiti vastsündinuil ja sünnitajatel, tervetel treenitud ja treenimata ning ajutrauma üleelanud inimestel. On juhendanud-konsulteerinud 11 kaitstud väitekirja.
 
==Looming==
Kirjanduslikku tegevust alustas Aili Paju 1963. a. [[veste]]te ja [[essee]]de avaldamisega ajakirjanduses. Kirjanduslik tegevus hõlmab publitsistikat, ilukirjandust ja loodusravi.
 
Kirjanduslikku tegevust alustas 1963. a. [[veste]]te ja [[essee]]de avaldamisega ajakirjanduses. Kirjanduslik tegevus hõlmab publitsistikat, ilukirjandust ja loodusravi.
 
*1979. a. ilmus [[Looming (ajakiri)|Loomingus]] nr. 1 romaani "[[Merkuuri tütar]]" esimene osa.
*Artiklisarjad loodusravist ja ravimtaimedest:
36. rida ⟶ 22. rida:
 
===Üldteosed===
*“[[Merkuuri tütar]]”. – Looming 1979, 1, lk. 3-36.
*"[[Merkuuri tütar]]" (romaan; 1983; teine, täiendatud trükk 2005)
*"[[Betti, kibuvits õitseb]]" (mälestusteraamat [[Betti Alver]]ist) (1992, 2006)
49. rida ⟶ 35. rida:
 
===Taime- ja loodusravi===
 
*"Aed kui apteek" (1991)
*"Ravimtaimed metsas" (kaasautor K.Tamkivi) (1992)
62. rida ⟶ 47. rida:
 
===Õppekirjandus===
*"Taastumine spordis" (1976) - Loengud spordibiokeemiast vk. (1977)
*"Ravikehakultuur sisehaiguste puhul" (kaasautor V. Utso) (1978, 1985)