Erinevus lehekülje "Loogika" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 6419 baiti ,  15 aasta eest
resümee puudub
P
'''Loogika''' on [[teadusharu|teadus]] [[mõtlemine|mõtlemise]] [[reegel|reeglitest]], struktuuridest ja vormidest.
 
[[Formaalne loogika]] tegeleb sellega, kuidas [[järeldamine|järeldada]] [[tõesus|tõestest]] väidetest [[tõesus|tõeseid]] väiteid, kuid reeglina ei ütle, millised väited on [[tõesus|tõesed]]. Seetõttu öeldakse, et [[formaalne loogika|formaalsel loogikal]] puudub [[sisu]]: ta ei ütle midagi selle kohta, missugune maailm tegelikult on. [[Formaalne loogika]] ütleb, mida saab järeldada lähtudes üksnes [[väide|väiteid]] [[väljendus|väljendavate]] [[lause]]te vormist.
 
[[Sümbolloogika]] esitab väiteid ja arutlusi [[formaliseerimine|formaliseeritud]] kujul, kasutades [[kunstlik keel|kunstlikke]] [[formaalne keel|formaalseid keeli]]. Selle valdkonnaga tegelevad nii [[filosoofia]] kui ka [[matemaatika]]. [[20. sajand]]i alguses püüdsid [[Gottlob Frege]], [[Bertrand Russell]] ja teised [[filosoofia|filosoofid]] näidata, et [[matemaatika]]t saab taandada [[sümbolloogika]]le. See küll ei õnnestunud, kuid vastavad loogika-alased uuringud on muutnud tänapäeva [[formaalne loogika|formaalse loogika]] üpris [[matemaatika]]sarnaseks.
 
=="Loogika" kõnekeeles ja kõige üldisem arusaam loogikast==
Kuigi [[sõna]] „loogika“ on [[kõnekeel]]de tulnud [[filosoofia]] ja [[teadus]]e keelest, on loogika [[olemus]]e lahtimõtestamisel mõtet toetuda ka selle sõna [[kasutamisviis]]idele [[tavakeel]]es ja [[intuitsioon|intuitiivsetele]] [[üldistus|üldistatud]] [[arusaam]]adele loogikast, milleni need kasutamisviisid kipuvad viima. Olgu nimetatud mõned: 1) loogika on mingi [[süsteem]] või [[kord]] (kui asjal ei ole loogikat sees, siis on seda asja võimatu mõista); 2) loogika on [[aru]] või [[mõistus]] („nupp“, mis „nokib“); 3) loogika on võime ära arvata („tuletada“) asju, mida ei teata; 4) loogika on millegi [[tööpõhimõte]].
 
Nimetatud arusaamu omakorda üldistades võiks öelda, et loogika all mõistetakse [[kord]]a ehk [[kooskõla]] kas [[asi|asjades]] endis või siis [[mõtlemine|mõtlemises]]. Kasu niisugusest korrast seisneb selles, et ta võimaldab meil [[tunnetus|tunnetamise]] vaeva vähendada: mõtlemine oskab asju endid [[imitatsioon|imiteerida]].
Veel üldisemalt võiks loogikat mõista nii: loogika on see, mis meie eest mõtleb.
 
Võib rääkida kahte erinevat tüüpi [[loogilisus]]ekriteeriumist. Esiteks võib loogilisus olla omane [[arutlemine|arutlemise]] viisile ning tähendada lõppkokkuvõttes arutlemise [[õigsus]]t, mida saab kindlaks teha ainult kui [[kooskõla]] mingite [[reegel|reeglitega]]. Teiseks võib loogilisus olla omane arutlemise tulemusele, ja loogilisus selles mõttes (tegemist ei ole sõna „loogilisus“ standardse [[kasutus]]ega, kuid see kasutus ei ole põhimõtteliselt vale) võib tähendada [[tõesus]]t (mis ühe levinud arusaama järgi on [[vastavus]] [[fakt]]idele ehk [[reaalsus]]ele) või [[usutavus]]t, [[tõepärasus]]t või muud sarnast ([[tõde]] ei ole meile üldjuhul kindlalt teada ning tõesust saab kindlaks teha ainult kui vastavust mingile [[kirjeldus]]ele). Võib juhtuda, et kuigi arutlemine on õige, on tulemus [[väärus|väär]]. Ja võib ka juhtuda, et kuigi arutlemine on [[valesus|vale]], on tulemus tõene. Kui lähtuda sellest, et loogilisusel on kaks aspekti – nii-öelda reeglipärasus ja tõepärasus –, siis me peaksime valima reeglid nii, et nad ei rikuks tõepära, ja valima oma [[uskumus]]ed nii, et reeglipärased arutlused neid ei saaks [[kummutus|kummutada]]. Kui arutlusreeglid on valitud [[suvalisus|suvaliselt]], siis ei ole arutluste tulemustel tähendust: arutlused jäävad [[mäng]]uks. Kui uskumused on [[meelevaldsus|meelevaldsed]], siis ei ole arutlemisel mõtet, sest usutakse ikka seda, mida tahetakse.
 
==Formaalse loogika määratlus==
 
Loogika tegeleb [[propositsioon]]idevaheliste [[suhe]]tega, uurides, mis teeb ühe propositsiooni või ([[lõplikkus|lõpliku]]) propositsioonide [[kogum]]i [[hea põhjend|heaks]] [[põhjend]]iks mingile propositsioonile.
 
[[Õigustus|Õigustus]] (ehk [[põhjendus]]) seisneb mingile propositsioonile ([[uskumus]]ele) [[põhjend]]ite esitamises. Iga põhjend on propositsioon. Lõplikku propositsioonide kogumit võib vaadelda propositsioonina, mille kohaselt kõik kogumisse kuuluvad propositsioonid on [[tõesus|tõesed]] (propositsioonina, mis väidab kõiki kogumisse kuuluvaid propositsioone).
Loogika jätab üldjuhul kõrvale küsimuse sellest, kas põhjendid ise on tõesed või põhjendatud (õigustatud). [[Epistemoloogia]] huvitub üldjuhul ka sellest küsimusest.
 
Põhjendi headus tuleneb üksnes tema suhtest õigustatava uskumusega ega ole seotud põhjendi enda usutavusega. Seega tähendab põhjendi headus õigupoolest õigustuse headust.
 
Loogika on [[normatiivne distsipliin|normatiivne]] [[distsipliin]], mis ütleb, millisel juhul on põhjendid head. Seejuures ta küll lähtub sellest, millisel juhul [[terve mõistus]] põhjendeid heaks peab, kuid võib ka ette kirjutada [[norm]]e, mis on terve mõistusega vastuolus.
 
==Loogika kui mõtlemise mudel==
Loogikat võib pidada ka [[mõtlemine|mõtlemise]] [[mudel]]iks, nimelt [[arutlemine|arutlemise]] mudeliks [[keel (keeleteadus)|keel]]es.
 
==Eri loogikad==
 
*[[Deduktiivne loogika]]
*[[Dialektiline loogika]]<br>
*[[Filosoofiline loogika]]<br>
*[[Formaalloogika]]<br>
*[[Induktiivne loogika]]
*[[Informaalne loogika]]
*[[Lauseloogika]]<br>
*[[Matemaatiline loogika]]<br>
*[[Modaalloogika]]<br>
*[[Predikaatloogika]]<br>
*[[Sümbolloogika]]
*[[Traditsiooniline loogika]]
 
 
 
{{täienda}}
 
==Vaata ka==
*[[Loogika mõisteid]]
*[[Loogikute loend]]
 
==Kirjandus==
*[[Martin Heidegger]]. ''Sissejuhatus metafüüsikasse'', tõlkinud [[Ülo Matjus]], [[Tartu]] [[1996]], lk 158–161.
*[[Tõnu Luik]]. ''Filosoofiast kõnelda'', Tartu [[2002]], lk 155.
*[[Dan Cryan]], [[Sharron Shatil]] ja [[Bill Mayblin]]. ''Juhatus loogikasse'', [[Tallinn]] [[2003]], tõlkinud [[Jüri Eintalu]].
*[[Arnošt Kolman]], [[Otakar Zich]]. ''Huvitav loogika'', Tallinn [[1970]].
*[[Indrek Meos]]. ''Loogika. Argumentatsioon. Mõtlemiskultuur'', Tallinn 2003.
 
[[Category:Loogika|*Loogika]]
 
[[af:Formele logika]]
[[bg:Логика]]
[[da:Logik]]
[[de:Logik]]
[[en:Logic]]
[[eo:Logiko]]
[[es:Lógica]]
[[fi:Logiikka]]
[[fr:Logique]]
[[it:Logica]]
[[nl:Logica]]
[[pl:Logika]]
[[pt:Lógica]]
[[sv:Logik]]
[[zh:逻辑学]]
Anonüümne kasutaja