Erinevus lehekülje "Filosoofia" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 8714 baiti ,  15 aasta eest
resümee puudub
P (robot Adding: lad)
''Selle artikli uus redaktsioon on väljatöötamisel leheküljel [[Kasutaja:Oop/Filosoofia(päris artikkel)]]''
----
'''Filosoofia''' ([[kreeka keel|kreeka]] sõnast φιλοσοφία, mille ligikaudne tähendus on 'tarkusearmastus') [[definitsioon|defineerimine]] on ise [[filosoofiline probleem]]. Filosoofia uurib sääraseid fundamentaalseid küsimusi ([[filosoofiline probleem|filosoofilisi probleeme]]), nagu [[tõde|tõe]], [[hüve]] ja [[ilu]] [[loomus]], [[teadmine|teadmise]] saavutamise [[võimalikkus]] või [[välismaailm]]a [[olemasolu]]. Ta püüab neile küsimustele põhiliselt [[mõistus]]ele toetudes vastata või ka [[kriitika|kritiseerib]] seda ettevõtmist. Filosoofiale on [[tüüpilisus|tüüpiline]] [[ratsionaalsus|ratsionaalsete]] [[argument]]ide esitamine ja nende [[kriitika|kritiseerimine]] ning [[refleksioon]] oma [[meetod]]i üle.
 
Selliste küsimuste üle on mõtiskletud üle maailma ning mõneski kohas on kujunenud filosoofilised traditsioonid. Lääne akadeemilistes ringkondades mõeldakse filosoofia all tavaliselt läänemaailma filosoofilisi traditsioone, mille kogumit nimetatakse ka lääne filosoofiaks. Sõna "filosoofia" ilma [[täiend]]ita tähendabki tavaliselt [[lääne filosoofiat]]. Lääne filosoofia on alguse saanud [[Vana-Kreeka]]s ning selle traditsioon on kandunud tänase päevani. Kuulsate lääne filosoofide hulgas on [[Sokrates]], [[Platon]], [[Aristoteles]], [[Aquino Thomas]], [[René Descartes]], [[David Hume]], [[Immanuel Kant]], [[Georg Friedrich Wilhelm Hegel]], [[Friedrich Nietzsche]] ja [[Ludwig Wittgenstein]].
 
==Sõna "filosoofia" tähendused==
 
===Tähendused filosoofide keelepruugis===
Filosoofid ja filosoofia uurijad kasutavad sõna "filosoofia" kolmes akadeemilises tähenduses.
 
Esiteks tähendab filosoofia ülalpool visandlikult piirjoonistatud uurimisvaldkonda. Eri filosoofid piiritlevad selle vastavalt oma tõekspidamistele, millel enamasti on filosoofiline põhjendus. Käesolevas artikli teistes alajaotustes mõistetakse sõna "filosoofia" ainult selles tähenduses.
 
Teiseks tähendab filosoofia mõne inimese filosoofilisi vaateid või ka tema filosoofiliste tekstide korpust (näiteks "Kanti filosoofia"). Isiku filosoofiast rääkides tuleb arvestada, et inimese filosoofilised vaated võivad elu jooksul muutuda.
Kolmandaks tähendab filosoofia mõnd filosoofia ruumiliselt, ajaliselt või sisuliselt piiritletud osa või ka vastavate filosoofiliste tekstide korpust. Näiteks räägitakse [[saksa filosoofiast]], [[20. sajandi filosoofia]]st, [[analüütiline filosoofia|analüütilisest filosoofiast]] ja [[keelefilosoofia]]st.
 
===Tähendused üldkeeles===
 
Lisaks eelmainitud tähendustele on sõnal "filosoofia" [[üldkeel]]es ka teisi tähendusi.
 
Konkreetse inimese filosoofiaks ehk elufilosoofiaks nimetatakse mõnikord tema sõnastatud või ka sõnastamata vaateid elule, [[maailmavaade]]t või [[elutarkus]]e eripärast sisu.
 
Filosoofia all mõistetakse ka millegi saavutamise alusprintsiipe või meetodeid (näiteks "minu kiirteedel sõitmise filosoofia"). Niiviisi mõistetakse filosoofiat ka siis, kui räägitakse näiteks [[ärifilosoofia]]st.
 
Peale selle räägitakse filosoofilisest eluhoiakust, mis avaldub hoidumisest kirglikest reaktsioonidest (eeskätt traagilistele) elusündmustele ning oma elu rahulikus intellektuaalses mõtestamises. Sellise sõnatarvituse puhul on filosoofi prototüübiks [[Sokrates]], kes [[Platon]]i dialoogis "[[Phaidon (dialoog)|Phaidon]]" arutles rahulikult oma õpilastega [[hing]]e olemuse üle, püüdes filosoofiliselt lahendada [[hinge surematus]]e probleemi, kuigi tal samal päeval tuli juua mürkputkeleotist, mida kasutati Ateena kohtu otsusel tema hukkamiseks. [[Stoa|Stoikud]] järgisid Sokratest, otsides vabadust oma kirgedest; sellest lähtub sõna ''stoiline'' kasutamine sõna "filosoofiline" sünonüümina näiteks fraasis "stoiline rahu" ('rahulik meelekindlus').
 
==Filosoofia terminoloogia==
Filosoofilised [[termin]]id kujunevad välja kahel viisil: nii-öelda sõnalt tähendusele ja tähenduselt sõnale.
 
[[Tavakeel]]es olemasolevatest [[sõna]]dest, millel on oma [[tähendusväli]], kuid mille tähendus ei ole selgelt piiritletav, kujunevad tasapisi filosoofia [[termin]]id, ja võiks vist isegi öelda, et "filosoofide tavakeel". Kui filosoofid omavahel oma tavakeelt räägivad, siis ei maksa arvata, et nad oskavad iga sõna [[definitsioon|defineerida]], isegi juhul, kui see sõna on filosoofia "termin". Veel enam, filosoofid kipuvad vaidlema iga sõna [[tähendus]]e üle, ja näiteks küsimusest, mida tähendab [[teadmine]], on saanud omaette [[filosoofiline probleem]]. Siin meenutab olukord seda olukorda, mis esineb [[luule]]s. Sõnu, mida luuletaja kasutab, ta ei defineeri. Sõna tähenduse mõistmine lugeja poolt tugineb selle sõna tähendusele tavakeeles ning ka luuletraditsioonis, mida võiks nimetada "luuletajate tavakeeleks". Teisalt kipub luuletaja andma sõnadele erilise, selle luuletaja isikupärasesse luulekeelde kuuluva või ka ühe konkreetse luuletuse puhul kehtiva tähenduse, mida lugeja mõistab aimamisi ja mille piirjooned on lahtised. Ka filosoofias juhtub, et mõne termini mõistmiseks tuleb tunda nii vastava sõna tähendusvälja tavakeeles, selle termini kasutamise traditsiooni filosoofia ajaloos kui ka konkreetse filosoofi loomingut tervikuna ning samuti tuleb vihjete varal aimata, mida filosoof silmas peab. Ühe ja sama termini erinevad tähendused tekivad käesolevas lõigus kirjeldatud juhul traditsioonide lahknemise tõttu. Traditsioonide lahknemine omakorda põhineb klassikute isikupärasel sõnakasutusel.
 
Juhtub muidugi ka nii, et mõni filosoof võtab kasutusele uue [[mõiste]] ning tähistab selle siis mingi sõnaga. See olukord on sarnane terminite kasutuselevõtule defineerimise teel [[matemaatika]]s. Ühelt poolt on termini tähendus ühemõtteline ning see nõuab termini kasutamisel täpsust. Termini kasutamise õigsus on kontrollitav. Teiselt poolt võimaldab just täpse definitsiooni (seega siis ka täpse mõiste) olemasolu muuta fikseeritud mõiste väljendamiseks kasutatavat terminit kui tahes sageli. Sellisel juhul ei tasu norida sõnade kallal, vaid tuleb olla salliv kui tahes imelike sõnakasutuste vastu, eeldusel, et filosoof teeb täpselt selgeks, mida ta ühe või teise terminiga silmas peab. Sõnade mitmetähenduslikkus põhineb käesolevas lõigus kirjeldatud juhtumil sõnade tinglikkusel.
 
{{pooleli}}
 
==Filosoofia valdkonnad==
*[[aja filosoofia]]
*[[ajaloofilosoofia]]
*[[aksioloogia]]
*[[eetika]]
*[[epistemoloogia]]
*[[esteetika]]
*[[filosoofia ajalugu]]
*[[filosoofiline loogika]]
*[[gnoseoloogia]]
*[[keelefilosoofia]]
*[[loogika]]
*[[loogikafilosoofia]]
*[[matemaatikafilosoofia]]
*[[metafüüsika]]
*[[ontoloogia]]
*[[poliitiline filosoofia]]
*[[teadusfilosoofia]]
*[[vaimufilosoofia]]
*[[õigusfilosoofia]]
 
==Vaata ka==
*[[Filosoof]]
*[[Filosoofide loend]]
*[[Filosoofia mõisteid]]
*[[Filosoofiliste teoste loend]]
 
==Välislingid==
 
*[http://www.ut.ee/flfi/Hallap/00_007/Sff2003.html Tartu Ülikooli sissejuhatavad loengud filosoofiasse]
*[http://atheism.about.com/od/aboutphilosoph1/a/philosophyintro.htm Filosoofia tutvustus] (inglise keeles)
 
[[Category:Filosoofia|*Filosoofia]]
 
[[af:Filosofie]]
[[ang:Ūðwitegung]]
[[ar:فلسفة]]
[[an:Filosofía]]
[[ast:Filosofía]]
[[id:Filsafat]]
[[ms:Falsafah]]
[[jv:Filsafat]]
[[su:Filsafat]]
[[bs:Filozofija]]
[[br:Prederouriezh]]
[[bg:Философия]]
[[ca:Filosofia]]
[[ceb:Pilosopiya]]
[[cv:Философи]]
[[cs:Filosofie]]
[[da:Filosofi]]
[[de:Philosophie]]
[[el:Φιλοσοφία]]
[[en:Philosophy]]
[[es:Filosofía]]
[[eo:Filozofio]]
[[fa:فلسفه]]
[[fr:Philosophie]]
[[fy:Filosofy]]
[[gd:Feallsanachd]]
[[gl:Filosofía]]
[[ko:철학]]
[[hi:दर्शनशास्त्र]]
[[hr:Filozofija]]
[[io:Filozofio]]
[[ia:Philosophia]]
[[is:Heimspeki]]
[[it:Filosofia]]
[[he:פילוסופיה]]
[[ka:ფილოსოფია]]
[[csb:Filozofijô]]
[[ku:Felsefe]]
[[lad:Filosofiya]]
[[la:Philosophia]]
[[lv:Filozofija]]
[[lb:Philosophie]]
[[lt:Filosofija]]
[[li:Filosofie]]
[[hu:Filozófia]]
[[mk:Филозофија]]
[[mn:Философи]]
[[nl:Filosofie]]
[[ja:哲学]]
[[no:Filosofi]]
[[nn:Filosofi]]
[[pl:Filozofia]]
[[pt:Filosofia]]
[[ro:Filozofie]]
[[ru:Философия]]
[[sco:Philosophie]]
[[sq:Filozofia]]
[[scn:Filusufìa]]
[[simple:Philosophy]]
[[sk:Filozofia]]
[[sl:Filozofija]]
[[sr:Филозофија]]
[[fi:Filosofia]]
[[sv:Filosofi]]
[[tl:Pilosopiya]]
[[tt:Fälsäfä]]
[[th:ปรัชญา]]
[[vi:Triết học]]
[[tr:Felsefe]]
[[uk:Історія філософії]]
[[vo:Filosop]]
[[zh:哲学]]
Anonüümne kasutaja