Redaktsioon: 9. juuli 2010, kell 12:08 redigeeri Kyng (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 16 970 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 9. juuli 2010, kell 22:37 redigeeri eemalda 193.40.5.245 (arutelu) Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Solar irradiance spectrum 1992.gif\|Päikesekiirguse ~~jaotus~~spekter Maa ~~atmosfääris~~atmosfääri ülapiiril lainearvude skaalas.\|thumb]] [[Pilt:Solar Spectrum.png\|Päikesekiirguse spekter Maa atmosfääri ülapiiril ja maapinnal lainepikkuste skaalas.\|thumb]] '''Päikesekiirgus''' on [[Päike\|Päik]]selt lähtuv [[elektromagnetlaine]]te ja [[aineosake]]ste voog. Maale langeb Päikese kiirgusenergiat 1,8×10<sup>17</sup> J sekundis.{{lisa viide}} Umbes kolmandik sellest peegeldub ilmaruumi tagasi ([[Maa ]] [[albeedo]] on 0,367). Maa atmosfääri välispinnale jõudvat päikesekiirguse vootihedust Maa keskmisel kaugusel Päikesest nimetatakse [[solaarkonstant\|solaarkonstandiks]]. Päikesekiirgus on Maal toimuvate füüsikaliste ja bioloogiliste protsesside peamine energiaallikas. ~~Enamus~~Suurem osa kiirgusenergiast on spektri nähtavas osas, spektraalselt koostiselt on päikesekiirgus ligilähedane 5800 K temperatuuril [[must keha\|musta keha]] kiirgusele. Inglise füüsik W.H. Wollaston avastas 1802. aastal päikesekiirguse spektris neeldumisjooned. Neeldumisjooni uuris Saksa füüsik ja astronoom [[Joseph von Fraunhofer]], kelle nime järgi neid neeldumisjooni tuntaksegi. Eestis mõõdetakse päikesekiirgust [[EMHI]] [[Tõravere meteoroloogiajaam\|Tõravere aktinomeetriajaamas]], Tiirikoja järvejaamas ja Harku aeroloogiajaamas. Tõravere aktinomeetriajaam kuulub ülemaailmsesse päikesekiirguse mõõtmise baasjaamade võrku BSRN (Baseline Surface Radiation Network, http://www.gewex.org/bsrn.html). [[Kategooria:Päikeseenergia]]

Päikesekiirgus: erinevus redaktsioonide vahel