Kolõma jõgi: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Xqbot (arutelu | kaastöö)
P robot lisas: la:Colyma
PResümee puudub
23. rida:
Ülemjooksul voolab jõgi Handõga–Magadani maantee kõrval kagusse, seejärel teeb poolringi ümber [[Aborigen]]i mäe, mis on [[Tšerski mäestik]]u kaguots, ja pöördub kirdesse. Uuesti Handõga–Magadani maantee ületamise järel algab jõe [[keskjooks]] madalikul. Kui Kolõma jõgi jõuab [[Omsuktšani ahelik]]uni, pöördub ta loodesse ja voolab läbi [[Indigirka kiltmaa]]. Kiltmaal ületab ta Jakuutia piiri. [[Põhjapolaarjoon]]e kandis algab jõe [[alamjooks]], pöördub Kolõma taas kirdesse ja voolab läbi [[Kolõma madalik]]u, kuni suubub [[delta]]t moodustades [[Ida-Siberi meri|Ida-Siberi merre]] [[Kolõma laht]]e. Jõe parem kallas on peaaegu kogu aeg, kuni suudmeni välja mägine, aga vasak kallas lauge ja soine.
 
Kolõma suurimad lisajõed on [[Bahhaptša]], [[BalogõtšanBalõgõtšan]], [[Sugoi]], [[Korkodon]] (kõik paremalt), [[Popovka jõgi (Kolõma)|Popovka]], [[Ožogina]], [[Sededema]] (kõik vasakult), [[Omolon]] ja [[Suur-Anjui]] (mõlemad paremalt).
 
Jõgi jäätub [[september|septembris]]: ülemjooksul kuu lõpus, alamjooksul esimesel poolel või isegi alguses. Jääkattest vabaneb Kolõma [[mai]]s, suudmes kuu lõpul. Suudmes on Kolõma keskmiselt 268 päeva aastas jääs. Jääsulamisega kaasnevad suured üleujutused.