Mereline paraskliima

Mereline paraskliima ehk parasvöötme mereline kliima on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi paraskliima alamtüüp, mis kujuneb paraskliimavöötmes ookeanide kohal ja mandrite läänerannikutel.

Merelise paraskliima kliimadiagramm (Plymouth, Suurbritannia)

Sellele kliimale on iseloomulikud positiivsed aasta keskmised õhutemperatuurid ning väike ööpäevane ja aastane õhutemperatuuride amplituud. Aastased õhutemperatuuri miinimum ja maksimum on kuu võrra hiljem (vastavalt põhjapoolkeras veebruaris ja augustis, lõunapoolkeras vastupidi), kui mandrilise kliimaga piirkondades. Selle põhjuseks on vee kõrge soojusmahtuvus.

Talv on pehme, sest vesi jahtub aeglaselt ja õhku eraldatakse suve jooksul saadetud soojust. Samuti soojust eraldub sademete tekkimisel ja selle tõttu on tavaliselt õhutemperatuur üle nulli kraadi. Talvel sajab enamasti lörtsi ja sellepärast lumikate on õhuke või üldse ei teki.

Suvi on jahe ja vihmane, sest talve jooksul jahtunud vesi soeneb aeglasemalt kui maismaa. Samuti kandub jahedamat õhku ookeanidelt rannikule.

Merelisele paraskliimale on iseloomulikud suured õhuniiskus ja sademete hulk. Tsüklonaalse tegevusega kaasnevad frondid põhjustavad suurt pilvisust ning selle tõttu pilved varjutavad tihti taevalaotuse päikesekiirte eest. Läänerannikute kliimale mõjutavad läänetuuled, mis toovad ookeanidelt niisket õhku.

Mereline paraskliima on levinud põhjapoolkeral (Põhja-Ameerika ja Euraasia läänerannikutel ning Vaikse ja Atlandi ookeani vastavatel laiuskraadidel) ja lõunapoolkeral (Vaikse, Atlandi ja India ookeani vastavatel laiuskraadidel).

Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi vastavad merelisele paraskliimale Cfb ja Cfc.