Päikesekiirgus: erinevus redaktsioonide vahel

Päikeselt lähtuv elektromagnetlainete ja aineosakeste voog
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ''''Päikesekiirgus''' on Päikselt lähtuv elektromagnetlainete ja aineosakeste voog. Maale langeb Päikese kiirgusenergiat 1.9•10<sup>17</sup> J sekundis. ...'
(Erinevus puudub)

Redaktsioon: 9. juuli 2010, kell 01:17

Päikesekiirgus on Päikselt lähtuv elektromagnetlainete ja aineosakeste voog. Maale langeb Päikese kiirgusenergiat 1.9•1017 J sekundis. Maa atmosfääri välispinnale jõudvat päikesekiirguse vootihedust Maa keskmisel kaugusel Päikesest nimetatakse solaarkonstandiks. Päikesekiirgus on Maal toimuvate füüsikaliste ja bioloogiliste protsesside peamine energiaallikas. Enamus kiirgusenergiast on spektri nähtavas osas, spektraalselt koostiselt on päikesekiirgus ligilähedane 5800 K temperatuuril musta keha kiirgusele. Inglise füüsik W.H. Wollaston avastas 1802. aastal päikesekiirguse spektris neeldumisjooned. Neeldumisjooni uuris Saksa füüsik ja astronoom Joseph von Fraunhofer, kelle nime järgi neid neeldumisjooni tuntaksegi.