Joosep Liiv: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
10. rida:
Joosep Liiv töötas [[Rapla Maarja-Magdaleena kogudus]]e õpetajana aastatel [[1907]] – [[1940]]. Ta oli [[1927]] – [[1935]] Lääne-Harju praostkonna abi[[praost]], [[1935]] – [[1940]] oli ta kiriku ülemkohtu liige. [[EELK]] [[Konsistoorium]]i [[assessor]] oli ta [[1939]] – [[1944]]. Emerituuri läks ta [[1. jaanuar]]ist [[1941]]. Ent emerituuriski olles oli ta, juba vaba kogudusetööst, rasketel aegadel konsistooriumi assessor. Ta oli veel [[1947]] – [[1950]] [[Tallinna Oleviste kogudus]]e hooldajaõpetaja. Aastal [[1950]] andis konsistoorium talle praosti aunimetuse. Vaid korra ja sedagi I maailmasõja ajal 1914. a saadeti ta tsaarivõimude poolt 9 kuuks Siberisse, sest oli Leipzigi misjoniseltsilt vastu võtnud annetuse - 60 kopikat.
 
Kui Joosep Liiv tuli [[Rapla]]sse tuli,vallalisena olija ta vallaline. Entabiellus [[1908]] taElfride abiellus ningHübega. taPulmakülaliste pulmashulgas oli palju tolleaegseid [[prominent]]e. Laulatuse viis läbi [[Villem Reiman]], pruudipärg mängiti maha [[Jakob Kukk|Jakob Kukele]].
 
==Isiklikku==
Joosep Liiv oli nelja lapse isa. Poeg Heino suri 14-aastaselt. Vanim tütar Salme (filoloog) abiellus Joosep Liivi abiõpetaja, hilisema Saarte-Lääne praosti(ja [[Käina Martini kogudus]]e õpetaja) [[Voldemar Kirotar]]iga, kes represseeriti aastalküüditati [[1941]]. aastal. Keskmine tütar Helga Kibberman oli samuti filoloog. [[Salme Kirotar]] ja [[Helga Kibbermann]] said laiemalt tuntuks saksa-eesti sõnaraamatute koostajatena. Noorim tütar Else töötas veterinaarist abikaasa assistendina.
 
Joosep Liivi onupojad olid kirjanikud [[Juhan Liiv]] ja [[Jakob Liiv]].