Erinevus lehekülje "Suurvürst" redaktsioonide vahel

Lisatud 3674 baiti ,  14 aasta eest
resümee puudub
(lisasin leedu keeles ''didysis kunigaikštis'')
'''Suurvürst''' ([[vene keel]]es ''великий князь'', [[leedu keel]]es ''didysis kunigaikštis'', [[ladina keel]]es ''Magnus Princeps'', [[saksa keel]]es ''Großfürst'', [[soome keel]]es ''suuriruhtinas'', [[rootsi keel]]es ''Storfurste'') oli [[10. sajand]]ist [[20. sajand]]ini sõltumatute [[Venemaa|vene]] valitsejate [[tiitel]], [[18. sajand]]ist alates ka osade [[kõrgaadel|kõrgaadlike]] tiitel Venemaal. [[13. sajand|13.]]–[[16. sajand]]il nimetati suurvürstideks ühtlasi [[Leedu]] ja perioodil [[1581]]–[[1917]] ka [[Soome]] monarhe.
{{pooleli}}
 
=== Venemaa ===
'''Suurvürst''' ([[vene keel]]es ''великий князь'', [[leedu keel]]es ''didysis kunigaikštis'') oli [[Leedu]] ja [[Venemaa]] sõltumatute valitsejate ajalooline tiitel.
 
[[Venemaa]]l on suurvürsti tiitli kasutamine erinevatel ajaperioodidel märkimisväärselt erinenud. Tiitel võeti esimesena kasutusele [[Kiievi-Vene]] riigis [[10. sajand]]il ja omistati algselt kõigile [[suveräänsus|suveräänsetele]] valitsejatele. Esimese suurvürstina on nimetatud legendaarset valitsejat [[Oleg]]i, kes suri kas aastal [[912]] või [[922]]. Kuigi üldlevinud arusaama kohaselt oli suurvürst ikkagi ainult [[Kiiev]]i vürst, siis kasutasid seda tiitlit ka teised valitsejad, kes ei tunnistanud Kiievi-Vene valitseja ülemvõimu.
=== Venemaa ===
 
Kui Kiievi-Vene riik [[12. sajand]]i keskel lõplikult lagunes, läks suurvürsti tiitel üle [[Vladimir-Suzdal]]i valitsejatele. Ka sellel perioodil jätkus olukord, kus suurvürsti tiitlit võis paralleelselt kasutada mitu [[osastisvürst]]i.
Venemaal kandsid seda tiitlit aastani [[1521]] sõltumatute [[osastisvürstiriik|osastisvürstiriikide]] valitsejad. Suurvürstid valitsesid [[Galiitsia-Volõõnia Vürstiriik|Galiitsia-Volõõnias]] ([[1239]]–[[1340]]), [[Kiievi Suurvürstiriik|Kiievis]] ([[879]]–[[1169]]), [[Vladimir-Suzdali Vürstiriik|Vladimir-Suzdalis]] ja [[Moskva Suurvürstiriik|Moskvas]].
 
Venemaa edasise feodaalse killustumise käigus 12.–[[14. sajand]]il hakkasid nimetama ennast suurvürstideks kõik need valitsejad, kellele allusid [[vasall]]idena teised vürstid. Nii kandsid suurvürsti tiitlit [[Tver]]i, [[Rjazan]]i, [[Smolensk]]i, [[Nižgorod]]i, [[Galiitsia-Volõõnia]] ja [[Moskva]] vürstid.
Peale Vene alade koondumist Moskva Suurvürstiriigi ümber jäi 1521. aastast selle tiitli kasutamise ainuõigus Moskva valitsejatele. [[1547]] võttis tollane Moskva valitseja [[Ivan IV]] endale tiitli "[[tsaar]]" (''царь''), kuid suurvürsti nimetus jäi endiselt osaks valitseja täielikust tiitlist.
 
[[Moskva Suurvürstiriik|Moskva vürstiriigi]] tugevnedes 14. sajandil hakati suurvürsti tiitlit kasutama peamiselt seoses selle riigi valitsejaga. Moskva vürst [[Ivan I]] omistas ametlikult suurvürsti tiitli aastal [[1328]] kui ta tõusis [[Vladimir]]i troonile. Tema järglane [[Semjon Uhke]] ([[1340]]–[[1353]]) hakkas ennast nimetama kogu Venemaa suurvürstiks.
Kui [[1721]] reorganiseeris [[Peeter I]] Moskva Suurvürstiriigi [[Vene Keisririik|Vene Keisririigiks]], hakkas valitseja kandma tiitlit "[[keiser]]" (''император''). Ka nüüd säilis suurvürst osana keisri ametlikust tiitlist - "...Kaasani, Astrahani ja Siberi tsaar, Smolenski, Tveri, Vjatka ja teiste maade suurvürst".
 
Olles koondanud valdava osa Vene vürstiriikidest oma võimu alla, reserveeris Moskva suurvürst [[Vassili III]] [[1521]]. aastal tiitli kasutamise ainuõiguse endale ja oma järglastele. Kui [[1547]] võttis tollane Moskva valitseja [[Ivan IV]] endale tiitli "[[tsaar]]" (''царь''), säilitas ta täieliku aunimetuse ühe osana ka suurvürsti tiitli.
Samas hakkas [[18. sajand]]il suurvürsti (ja suurvürstinna) tiitel edasi kanduma ka keisri lastele. Lõplikult kinnitas keisri laste õiguse neid tiitleid kanda keiser [[Paul I]] oma määrusega [[5. aprill]]il [[1791]]. Suurvürsti või -vürstinna tiitel osutas sellest ajast peale inimesele, kellel on õigus pretendeerida Venemaa troonile. Samas oli valitsejal õigus suurvürsti tiitel ka tagasi võtta kui seda kandva isiku tegevus oli vastuolus 1791. aasta määruses sätestatud tingimustega.
 
Kui [[1721]] reorganiseeris [[Peeter I]] Moskva Suurvürstiriigi [[Vene Keisririik|Vene Keisririigiks]], hakkassai valitseja kandma tiitlitpõhitiitliks "[[keiser]]" (''император''). Ka nüüd säilis suurvürstsuurvürsti nimetus osana keisri ametlikust tiitlist - ''"...Kaasani, Astrahani ja Siberi tsaar, Smolenski, Tveri, Vjatka ja teiste maade suurvürst"''.
=== Leedu ===
 
[[18. sajand]]il hakkas suurvürsti (ja suurvürstinna) tiitel edasi kanduma ka valitseva keisri või keisrinna lastele. Lõplikult kinnitas monarhi laste õiguse neid tiitleid kanda keiser [[Paul I]] oma määrusega [[5. aprill]]il [[1797]]. Perioodil 1797–[[1886]] võis suurvürstiks või -vürstinnaks nimetada valitseja järglasi kuni neljanda põlveni, perioodil 1886–[[1917]] teise põlveni.
 
Suurvürsti või -vürstinna tiitel osutas sellest ajast peale inimesele, kellel on õigus pretendeerida Venemaa troonile. Nii lähenes see [[Euroopa]]s kasutatavale [[prints]]i tiitlile, kuid ei võrdsustunud sellega kunagi. Näiteks jäi valitsejale õigus suurvürsti tiitel tagasi võtta kui seda kandva isiku tegevus oli vastuolus 1797. aasta määruses sätestatud tingimustega.
 
Suurvürsti või -vürstinna kõnetamiseks kasutati pöördumist "keiserlik kõrgus".
 
=== Leedu ===
 
[[13. sajand]]ist alates nimetati suurvürstideks ka [[Leedu Suurvürstiriik|Leedu]] valitsejaid. [[1432]]. aastast olid Leedu suurvürstideks [[1385]] sõlmitud [[Kreva unioon]]i tulemusel [[Poola]] kuningad, kuid need kaks trooni olid lahus. Kui Leedu alad läksid [[1569]] sõlmitud [[Lublini unioon]]i alusel lõplikult Poola koosseisu, lisati Leedu suurvürsti tiitel täiendava osana [[Poola kuningas|Poola kuninga]] tiitlile. Tiitel läks [[1793]] pärast [[Kolmas Poola jagamine|kolmandat Poola jagamist]] üle Vene keisrile ja kadus koos monarhia hävinguga Venemaal [[1917]].
 
== Muud riigid ==
 
[[Lääne-Euroopa]]s ei olnud suurvürsti tiitel kasutusel. [[10. sajand]]il kandsid suurvürsti tiitlit mõned [[Ungari]] valitsejad. Küll on [[Soome]] monarhe alates [[16. sajand]]ist nimetatud suurvürstideks - aastatel [[1581]]–[[1809]] kandis seda tiitlit vastavalt [[Rootsi]] kuningas ja 1809–[[1917]] Venemaa keiser. [[1765]]–[[1918]] oli [[Austria]] keiser ühtlasi [[Siebenbürgen]]i ([[Transilvaania]]) suurvürst (''Großfürst'').
 
== Vaata ka ==
 
*[[Vürst]]
*[[Keiser]]
*[[Tsaar]]
*[[Prints]]
*[[Aadel]]
 
== Kasutatud allikad ==
 
*''Большая Советская Энциклопедия'', но. 7, стр. 228-229. Москва: Советская Энциклопедия, 1951.
*''Большая Советская Энциклопедия'', но. 4, стр. 1218. Москва: Советская Энциклопедия, 1971.
*''Eesti Entsüklopeedia'', nr. 9, lk. 50-51. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1996.
 
[[Kategooria:Tiitlid]]
 
[[de:Großfürst]]
[[en:Grand Prince]]
[[fi:suuriruhtinas]]
[[ru:Великий князь]]
[[sv:Storfurste]]