Kaltsiit: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
(Erinevus puudub)
|
Redaktsioon: 22. veebruar 2006, kell 15:32
Kaltsiit on kaltsiumkarbonaadist koosnev kivimit moodustav mineraal.
Keemiline valem: CaCO3.
Kaltsiit on värvuselt enamasti valge, hallikas, kollakas või sinakas. Puhas kaltsiit on värvitu. Kõvadus Mohsi astmikul 3, kaltsiit on Mohsi astmiku etalonmineraal. Lõhenevus on täiuslik, lõheneb romboeedrilisteks kristallideks. Kristalliseerub trigonaalse süngoonia kristallidena. Kristallidel on klaasiläige. Puhta kaltsiidi erikaal on 2,7. Kaltsiidil on tugev kaksikmurdumine.
Kaltsiit on tavaline ning väga laialt levinud mineraal. Kaltsiit on lubjakivi ning marmori põhiline koostismineraal. Kaltsiidist koosneb allikalubi, stalaktiidid koobastes, kriit, travertiin jne. Kaltsiiti leidub ka tardkivimites, mõnedes karbonatiitides on ta peamine mineraal. Samuti esineb kaltsiiti koos maakmineraalidega ning liivakivides tsemendina. Paljud merelised organismid ehitavad oma koja kaltsiidist või selle polümorfsest erimist aragoniidist.
Kaltsiidi kristallid sarnanevad kvartsi kristallidega, kuid kaltsiit on eristatav kvartsist tuhmima läike ning väiksema kõvaduse poolest. Samuti on kaltsiit hapete toimel lahustuv, kvarts aga mitte. Samamoodi happetestiga saab eristada kaltsiiti ka teisest levinud karbonaatkivimeid moodustavast mineraalist dolomiidist.
Kaltsiidist koosnevaid kivimeid kasutatakse ehitusmaterjalidena, metallurgias, paberitööstuses ja mujal.