Igikelts: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
YurikBot (arutelu | kaastöö)
P robot Adding: da, it, pt
kukk
3. rida:
Igikelts katab ligi 25% [[Maa (planeet)|Maa]] pinnast.
 
Igikelts tekib aladele kus esinevad aastaringselt suhteliselt madalad [[temperatuur]]id, vähe [[Sademed|sademeid]], seega vaja on [[Kontinentaalne kliima|kontinentaalset kliimat]]. Igikeltsa paksus võib ulatuda paarist meetrist mitmesaja meetrini. Peale sademete ja temperatuuride'''Rasvane sõltub sügavus peamiselt pinnase koostisest ja lõhelisusest; mida lõhelisem ja jämedateralisem pinnas, seda sügavamale võib ulatuda ka külmumispiir.kiri'''
== Pealkiri ==[[Lingitav pealkiri]]<math>Sisesta valem siia</math><math>Sisesta valem siia</math><nowiki>Sisesta formaatimata tekst</nowiki>
 
Eristatakse lausalist, katkendlikku, saarelist ja merealust igikeltsa. Lausaline igikelts katab ligikaudu 20 miljonit km&sup2; Maa pinnast. Saareline igikelts paikneb, kas mägedes või lausalise igikeltsa läheduses.
 
Igikelts võib olla kas süngeneetiline see tähendab tekkinud üheaegselt [[Setted|setete]] kujunemisega, vōi epigeneetiline see tähendab külmunud pärast setete kuhjumist.
 
Igikelts on reliktne nähtus ehk püsinud vähemalt viimasest [[Jääaeg|jääajast]], selle tõestuseks on näiteks mitmed [[mammut]]ite säilinud jäänused, mis vastasel korral oleks hävinud.
 
Igikeltsa alade jääkatteta piirkondades võib pealmine kiht soojal aastaajal sulada, seda nimetatakse aktiivne horisont, selle all asuvat pidevalt külmunud kihti nimetatakse passiivne- ehk inertne horisont. Arusaadavalt sõltub aktiivse horisondi paksus paljudest asjaoludest: [[Laiuskraad|geograafiline laius]], [[nõlva ekspositsioon]], temperatuur, pinnase [[soojusjuhtivus]] jne.
 
Igikelts on ka oluline reljeefikujundav tegur. Ta põhjustab muuhulgas selliseid nähtusi nagu: [[solifluktsioon]], [[defluktsioon]] [[termoabrasioon]], [[pinnase kohrutus]], [[pingo]], [[termokarst]], [[jääkiil]], [[polügonaalpinnas]], [[palsa]].
 
Igikeltsa tõttu on raskendatud jõgede põhjaerosioon, mistõttu jõed on suhteliselt madalad, laiad ja väga [[Meandreerumine|meandreerunud]].
 
 
{{täienda}}
 
[[Kategooria:Geokrüoloogia]]
 
[[da:Permafrost]]
[[de:Permafrostboden]]
[[en:Permafrost]]
[[es:Permafrost]]
[[fr:Permafrost]]
[[it:Permafrost]]
[[hu:Permafroszt]]
'''[[nl:Permafrost]]
[[ja:永久凍土]]
[[nn:Permafrost]]
----<nowiki>Sisesta formaatimata tekst</nowiki>[http://www.välislink.com Lingi nimi][[Lingitav pealkiri]]
 
[[pl:Wieczna zmarzlina]]
[[pt:Permafrost]]
[[ru:Вечная мерзлота]]
[[sv:Permafrost]]
[[zh:永久冻土]]'''