Abstraheerimine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
12. rida:
[[Skolastika]]s on rõhutatud abstraheerimise tähtsust [[universaalid]]e tunnetamisel. [[John Salisburyst]] on kirjutanud: "Abstraheeriva [[aru]] läbi tunnetatakse (''concipiuntur'') [[sugu (loogika)|sugu]]sid ja [[liik (loogika)|liik]]e." [[Aquino Thomas]] ja teised räägivad, et [[vorm (filosoofia)|vorm]]i abstraheeritakse [[mateeria]]st. [[Toimiv aru|Toimiva aru]] (''[[intellectus agens]]'') läbi abstraheeritakse meelelistest kujutlustest (''[[phantasma]]ta'') [[intelligiibel liik|intelligiiblid liigid]]. Nõnda on mõttes võimalik jõuda liikide loomuseni ilma individuaalsete tingimusteta. Vormidest saadakse aktuaalselt aru abstraheerimise läbi. Abstraheerimine võib toimuda kahte moodi: 1) kokkupanemise ja jagamise teel, kui me saame aru, et miski ei ole teises, vaid on sellest lahus; 2) lihtsuse läbi, kui me saame ühest aru, teist kõrvale jättes. Abstraheerimist liigitatakse ka selle järgi, kas üldine abstraheeritakse erilisest (näiteks elukas inimesest) või vorm abstraheeritakse mateeriast (näiteks [[ring]]i vorm igasugusest meeltega tajutavast mateeriast). [[Duns Scotus]]e järgi on abstraheerimist kahte liiki: ühe puhul abstraheeritakse nii mateeriast kui ka substantsidest (näiteks inimene), teise puhul substantsidest, kuid mitte mateeriast (näiteks valge inimene).
 
[[Jacopo Zabarella]] järgi on abstraheerimine aru tegevus, millega ta eraldab kujutlustest üldise ning jätab selle ilma igasugusest materiaalsest seisundist. [[Rudolf Goclenius vanem]]a filosoofialeksikonis on abstraheerimine defineeritud millegi vaatlemisena ilma selleta, milles ta on; ta eristab kaht abstraheerimise astet;: esimeneesimest abstraktsioonabstraktsiooni (näiteks värvus) ja teineteist abstraktsioonabstraktsiooni (näiteks värvilisus).
 
[[Tommaso Campanella]] järgi on abstraheerimisel negatiivne iseloom: ta kujutab endast arutegevuse lõdvendamist.
 
[[Port-Royali loogika]] seletab abstraktset, diskursiivset tunnetust meie vaimu piiratusega: "Meie vaimu piiratus on põhjus, miks me ei saa kuidagi liitseid asju taibata teisiti kui vaadeldes neid ositi ning otsekui vaadeldes nende erinevaid nägusidpalgeid, mis võivad olla meie poole pööratud; seda nimetataksegi tavaliselt teadmiseks abstraktsiooni läbi."
 
[[John Locke]]'i järgi on abstraheerimine asjade käsitamine eraldi teistest asjadest ning kõrvalasjaoludest nagu ruum ja aeg. [[George Berkeley]] ning [[David Hume]]'i järgi on abstraheerimine üksikute osade või omaduste vaatlemine teistest eraldi ning see on võimalik ainult omaduste puhul, mis saavad eraldi eksisteerida.