Abstraheerimine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
10. rida:
Abstraheerimine on [[Aristoteles]]el individuaalse ja juhusliku kõrvalejätmine üldise, paratamatu, olemusliku ja liigiomase kasuks.
[[Skolastika]]s on rõhutatud abstraheerimise tähtsust [[universaalid]]e tunnetamisel. [[John Salisburyst]] on kirjutanud: "Abstraheeriva [[aru]] läbi tunnetatakse (''concipiuntur'') [[sugu (loogika)|sugu]]sid ja [[liik (loogika)|liik]]e." [[Aquino Thomas]] ja teised räägivad, et [[vorm (filosoofia)|vorm]]i abstraheeritakse [[mateeria]]st. [[Toimiv aru|Toimiva aru]] (''[[intellectus agens]]'') läbi abstraheeritakse meelelistest kujutlustest (''[[phantasma]]ta'') [[intelligiibel liik|intelligiiblid liigid]]. Nõnda on mõttes võimalik jõuda liikide loomuseni ilma individuaalsete tingimusteta. Vormidest saadakse aktuaalselt aru abstraheerimise läbi. Abstraheerimine võib toimuda kahte moodi: 1) kokkupanemise ja jagamise teel, kui me saame aru, et miski ei ole teises, vaid on sellest lahus; 2) lihtsuse läbi, kui me saame ühest aru, teist kõrvale jättes. Abstraheerimist liigitatakse ka selle järgi, kas üldine abstraheeritakse erilisest (näiteks elukas inimesest) või vorm abstraheeritakse mateeriast (näiteks [[ring]]i vorm igasugusest meeltega tajutavast mateeriast). [[Duns Scotus]]e järgi on abstraheerimist kahte liiki: ühe puhul abstraheeritakse nii mateeriast kui ka substantsidest (näiteks inimene), teise puhul substantsidest, kuid mitte mateeriast (näiteks valge inimene).
[[Jacopo Zabarella]] järgi on abstraheerimine aru tegevus, millega ta eraldab kujutlustest üldise ning jätab selle ilma igasugusest materiaalsest seisundist. [[Rudolf Goclenius vanem]] filosoofialeksikonis on abstraheerimine defineeritud millegi vaatlemisena ilma selleta, milles ta on; ta eristab kaht abstraheerimise astet; esimene abstraktsioon (näiteks värvus) ja teine abstraktsioon (näiteks värvilisus).
| |||