Erinevus lehekülje "1905. aasta revolutsioon" redaktsioonide vahel

P
Vastuolude tõttu keiser [[Nikolai II]] ja [[II Riigiduuma (Venemaa Keisririik)|II Riigiduuma]] vahel, saatis keiser Riigiduuma [[9. juuli]]l [[1906]] laiali. Vastuolude üheks põhjuseks oli [[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] esindajate poolt Riigiduuma istungitel tehtav keisrivõimuvastane agitatsioon.
 
Protestiks Riigiduuma laialisaatmisele otsustas [[Soome suurvürstiriik|Soome suurvürstiriigis]] [[Terijoki]]l asuv [[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei Keskkomitee]] organiseerida relvastatud ülestõusud sõjakindlustes ja garnisonides – [[Kroonlinn]]as, [[Sveaborg]]is, [[Tallinn]]as, [[Kiiev]]is, [[Sevastoopol]]is ning sinna saadeti ka organisaatorid-agitaatorid. Sveaborgi Tšernov ja [[EvnoJevno Azef]], Kroonlinna Riigiduuma liige Onipko ja Tallinnasse saadeti [[Ilja Fondaminski]] (1880–1942) (''Илья Исидорович Фондаминский (Фундаминский)''), kes jäi aga hiljaks<ref>Илья Исидорович Фондаминский. [http://zarubezhje.narod.ru/texts/stfond.htm] </ref> mässu organiseerimisele, kuid arreteeriti siiski koos teistega, kui ta läks koos kaaslastega mässulisele laevale.
 
17. juulil algas mäss Sveaborgis<ref>Mutineers hold Sveaborg. New-York tribune, 1. august 1906, [http://chroniclingamerica.loc.gov/lccn/sn83030214/1906-08-01/ed-1/seq-1/;words=MUTINEERS+HOLD+SVEABORG lk.1] [http://chroniclingamerica.loc.gov/lccn/sn83030214/1906-08-01/ed-1/seq-3/;words=REBELS+HOLD+SVEABORG+Sveaborg lk.3]</ref>, kus see koheselt maha suruti, 19.–20. juulil Kroonlinnas, kus see samuti maha suruti ning hiljem hukati 36 sellest osavõtnut.