|
| pildi_nimi = Maas.jpg
| pildi_link = Maas [[Maastricht]]is
| jõe_lähe = [[Langresi platoo]]l
| suue = [[Põhjameri|Põhjamerre]]
| valgla_maad = [[Belgia]], [[Holland]], [[Prantsusmaa]]
| pikkus = 925 km
'''Maas''' ([[prantsuse keel]]es ''Meuse'', [[hollandi keel]]es ''Maas'', [[vallooni keel]]es ''Mouze'', [[ladina keel]]es ''Mosa'') on [[jõgi]] [[Prantsusmaa]]l, [[Belgia]]s ja [[Holland]]is. Jõe pikkus on 925 km, valgala pindala 36 000 km².
Maasi jõgi saab alguse [[Langresi platoo]]stlt Prantsusmaal, voolab põhjasuunas [[Sedan]]i ja [[Charleville-Mézières]]eniini, edasi voolab BelgiumiBelgia territooriumil. [[Namur]]i juures pöörab kirdesse, voolab [[Ardennid]]est lääne pool, pärast [[Liège]]'i pöörab põhjassepõhja. Hollandi territooriumil voolab põhjasuunas [[Venlo]]ni ja pärast pöörab läände. [[Rein]]i haruga ühinedes moodustab [[Maasi ja Reini delta|ühise delta]] ja suubub [[Põhjameri|Põhjamerre]].
ToitumineJõgi ontoitub sademetesademetest ja sulaveegasulaveest. Alamjooksul on keskmine äravool 300—400 m³/s, suurim kuni 3000 m³/s.
Laevatav ülemjooksuni, kanalidekanalite kaudu ühinenudühenduses [[Schelde]], [[Seine]], Reiniga jt. SedaniSedanist ülalt poolülesvoolu on rajatud lüüsid. Alamjooksul on suurel kauguselületab jõe veetase ületab tasandiku maapinna taset, selleseetõttu tõttuon üleujutustestüleujutuste kaitsmiseks onkaitseks Maasi jõesäng on piiratud [[Tamm (ehitis)|tammidega]].
Maasi kaldadelkaldal paiknevadasuvad [[Neufchâteau]], [[Commercy]], [[Verdun]], [[Sedan]], [[Charleville-Mézières]], [[Nouzonville]], [[Revin]], [[Givet]], [[Dinant]], [[Namur]], [[Andenne]], [[Huy]], [[Liège]], [[Maasmechelen]], [[Maastricht]], [[Ruremonde]], [[Venlo]].
Maasis paiknebon Belgia suurim saar [[l'île de Dave]].
[[Pilt:Meuse, in the french ardennes.JPG|thumb|left|600px|Maasi panoraam Prantsuse Ardennides]]
| 