Balti soojuselektrijaam: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Bjoertvedt (arutelu | kaastöö)
iw:no
13. rida:
Pärast 11. energiaploki renoveerimist sai võimalikuks täies mahus loobuda elektri- ja soojusenergia tootmisest esimeses kuni kolmandas ehitusjärgus paigaldatud seadmetes (kasutusse võetud vahemikus 1959–1963), mis olid oma ressursid ammendanud. Kokku toodeti esimese kuni kolmanda järgu seadmetega nende kasutusaja jooksul 154,7 miljardit kWh elektrienergiat ja 47,8 miljardit kWh soojusenergiat.
 
Koos kasutuks muutunud seadmetega muutusid ebavajalikuks ka neli 150 meetri kõrgust korstent, mis on otsustatud demonteerida, et vältida edaspidi vajadust nende hoolduseks raha kulutada. Ühe korstna lammutamiseks kulub ligi viis miljonit krooni.
 
Balti elektrijaama neljanda korstna lammutas firma Irbistero 2005. aasta oktoobris–novembris<ref>[http://www.powerplant.ee/est_01_1_260907.php Algust on tehtud Balti elektrijaama teise korstna lammutustöödega]</ref>.
 
Balti elektrijaama teise korstna lammutas Läti firma – piiratud vastutusega osaühing Spetsenergo, kõik korstna lammutustööd, mis näevad ette korstna demonteerimist kõrgusmärgist +150m kõrgusmärgini +40m, pidid olema lõpuleviidud hiljemalt 1. detsembril 2007
 
== Iseloomustus ==