|
<big>ESTONIA SHOULD BE DESTROYED!</big><big>ESTONIA SHOULD BE DESTROYED!</big><big>ESTONIA SHOULD BE DESTROYED!</big><big>ESTONIA SHOULD BE DESTROYED!</big><big>ESTONIA SHOULD BE DESTROYED!</big><big>ESTONIA SHOULD BE DESTROYED!</big><big>ESTONIA SHOULD BE DESTROYED!</big><big>ESTONIA SHOULD BE DESTROYED!</big><big>ESTONIA SHOULD BE DESTROYED!</big><big>ESTONIA SHOULD BE DESTROYED!</big><big>ESTONIA SHOULD BE DESTROYED!</big><big>ESTONIA SHOULD BE DESTROYED!</big>
{{toimeta}}
{{Riik
| riiginimi = Ameerika Ühendriigid
| omastav = Ameerika Ühendriikide
| omakeelne_nimi_1 = inglise | United States of America |
| omakeelne_nimi_2 =
| mis_lipp =
| mis_vapp =
| vapi_laius = 140px
| asendikaart = Location United States.svg
| kesk_laius =
| kesk_pikkus =
| mastaap =
| deviis =
| riigikeel =
| ametlik_keel = [[inglise keel]]
| pealinn = [[Washington]]
| riigipea_ametinimi = President
| riigipea_nimi = [[Barack Obama]]
| valitsusjuhi_ametinimi = Asepresident
| valitsusjuhi_nimi = [[Joe Biden]]
| pindala = 9 826 630
| rahvaarv = 309 205 000 <small>([[2010]])</small>
| rahvastiku_tihedus = 32
| iseseisvus = [[4. juuli]] [[1776]]
| valuuta = [[USA dollar|dollar]] (USD)
| ajavöönd = [[maailmaaeg]] -5 kuni -10
| hümn = [[Ameerika Ühendriikide hümn|The Star-Spangled Banner]]
| üladomeen = [[.us]], [[.edu]], [[.gov]], [[.mil]]
| telefonikood = 1
| riigikord =
| SKT =
| SKT_elaniku_kohta =
| rok-i_kood = USA
| märkused =
}}
'''Ameerika Ühendriigid''' (lühendatult '''USA''' [[inglise keel|ingliskeelsest]] nimest ''United States of America'') on [[riik]], mille põhiosa paikneb [[Põhja-Ameerika manner|Põhja-Ameerika mandri]] keskosas ning piirneb idast [[Atlandi ookean]]i ning läänest [[Vaikne ookean|Vaikse ookeaniga]]. Põhjas on Ühendriikidel [[maismaapiir]] [[Kanada]] ja lõunas [[Mehhiko]]ga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub [[Alaska]] osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes [[merepiir]] [[Venemaa]]ga. USAle kuuluvaid alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas [[Hawaii]] osariik [[Vaikne ookean|Vaikses ookeanis]].
USA koosneb 50 [[osariik (USA)|osariigist]], millel vastavalt riigi [[föderalism|föderalistlikule]] süsteemile on osaline [[autonoomia]]. Osariikidel on õigus luua iseseisvalt majandus- ja kultuurialaseid kontakte teiste riikidega või välisorganisatsioonidega tingimusel, et need registreeritakse vastavas föderaalasutuses. Kaitsealased ja välispoliitilised küsimused otsustab ning lepingud tehakse ainult riiklikul tasandil vastavas ministeeriumis.
Ameerika Ühendriigid said alguse 13 [[Suurbritannia]] [[13 asumaad|asumaa]] [[Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsioon|Iseseisvusdeklaratsioonist]], millega nad kuulutasid end vabadeks ja isesisvateks riikideks.
Alates [[20. sajand]]i keskpaigast on USA-st saanud majandusliku, poliitilise, sõjalise ja kultuurilise mõju poolest kõige võimsam riik maailmas.
==Riik==
===Haldusjaotus===
[[Pilt:Ameerika Ühendriikide osariigid.jpg|thumb|Ameerika Ühendriikide osariigid]]
Ameerika ühendriigid jaotatakse 50 osariigiks ja üheks ringkonnaks ([[Columbia ringkond]]).
{| class="wikitable sortable"
|-
! Osariik
! [[USA postiteenistuse kood|Kood]]
! Pindala, km²
! Pealinn
|-
| {{PisiLipp|Alabama}}
| [[AL]]
| style="text-align:right;" | 133950
| [[Montgomery]]
|-
| {{PisiLipp|Alaska}}
| AK
| style="text-align:right;" | 1522595
| [[Juneau]]
|-
| {{PisiLipp|Arizona}}
| AZ
| style="text-align:right;" | 295275
| [[Phoenix]]
|-
| {{PisiLipp|Arkansas}}
| AR
| style="text-align:right;" | 137741
| [[Little Rock]]
|-
| {{PisiLipp|California}}
| [[CA]]
| style="text-align:right;" | 410895
| [[Sacramento]]
|-
| {{PisiLipp|Colorado}}
| CO
| style="text-align:right;" | 269837
| [[Denver]]
|-
| {{PisiLipp|Columbia ringkond}}
| [[DC]]
| style="text-align:right;" | 159
| [[Washington]]
|-
| {{PisiLipp|Connecticut}}
| [[CT]]
| style="text-align:right;" | 14371
| [[Hartford]]
|-
| {{PisiLipp|Delaware}}
| [[DE]]
| style="text-align:right;" | 6452
| [[Dover (Delaware)|Dover]]
|-
| {{PisiLipp|Florida}}
| [[FL]]
| style="text-align:right;" | 170451
| [[Tallahassee]]
|-
| {{PisiLipp|Georgia}}
| GA
| style="text-align:right;" | 154077
| [[Atlanta]]
|-
| {{Riigi ikoon|Hawaii}} [[Hawaii osariik|Hawaii]]
| [[HI]]
| style="text-align:right;" | 28377
| [[Honolulu]]
|-
| {{PisiLipp|Idaho}}
| [[ID]]
| style="text-align:right;" | 216632
| [[Boise]]
|-
| {{PisiLipp|Illinois}}
| IL
| style="text-align:right;" | 149998
| [[Springfield]]
|-
| {{PisiLipp|Indiana}}
| [[IN]]
| style="text-align:right;" | 94321
| [[Indianapolis]]
|-
| {{PisiLipp|Iowa}}
| IA
| style="text-align:right;" | 145743
| [[Des Moines]]
|-
| {{PisiLipp|Kansas}}
| [[KS]]
| style="text-align:right;" | 82277
| [[Topeka]]
|-
| {{PisiLipp|Kentucky}}
| [[KY]]
| style="text-align:right;" | 104749
| [[Frankfort]]
|-
| {{PisiLipp|Louisiana}}
| LA
| style="text-align:right;" | 134382
| [[Baton Rouge]]
|-
| {{PisiLipp|Lõuna-Carolina}}
| [[SC]]
| style="text-align:right;" | 82965
| [[Columbia (Lõuna-Carolina)|Columbia]]
|-
| {{PisiLipp|Lõuna-Dakota}}
| SD
| style="text-align:right;" | 199905
| [[Pierre]]
|-
| {{PisiLipp|Lääne-Virginia}}
| [[WV]]
| style="text-align:right;" | 62809
| [[Charleston (Lääne-Virginia)|Charleston]]
|-
| {{PisiLipp|Maine}}
| [[ME]]
| style="text-align:right;" | 86542
| [[Augusta (Maine)|Augusta]]
|-
| {{PisiLipp|Maryland}}
| MD
| style="text-align:right;" | 32160
| [[Annapolis]]
|-
| {{PisiLipp|Massachusetts}}
| MA
| style="text-align:right;" | 27360
| [[Boston]]
|-
| {{PisiLipp|Michigan}}
| [[MI]]
| style="text-align:right;" | 250941
| [[Lansing]]
|-
| {{PisiLipp|Minnesota}}
| [[MN]]
| style="text-align:right;" | 225365
| [[Saint Paul (Minnesota)|Saint Paul]]
|-
| {{Riigi ikoon|Mississippi}} [[Mississippi osariik|Mississippi]]
| MS
| style="text-align:right;" | 125546
| [[Jackson]]
|-
| {{Riigi ikoon|Missouri}} [[Missouri osariik|Missouri]]
| [[MO]]
| style="text-align:right;" | 69709
| [[Jefferson City]]
|-
| {{PisiLipp|Montana}}
| [[MT]]
| style="text-align:right;" | 381156
| [[Helena (Montana)|Helena]]
|-
| {{PisiLipp|Nebraska}}
| [[NE]]
| style="text-align:right;" | 200520
| [[Lincoln (Nebraska)|Lincoln]]
|-
| {{PisiLipp|Nevada}}
| [[NV]]
| style="text-align:right;" | 286367
| [[Carson City]]
|-
| {{PisiLipp|New Hampshire}}
| [[NH]]
| style="text-align:right;" | 24239
| [[Concord]]
|-
| {{PisiLipp|New Jersey}}
| [[NJ]]
| style="text-align:right;" | 22608
| [[Trenton]]
|-
| {{PisiLipp|New Mexico}}
| [[NM]]
| style="text-align:right;" | 315194
| [[Santa Fe (New Mexico)|Santa Fe]]
|-
| {{Riigi ikoon|New York}} [[New Yorgi osariik|New York]]
| [[NY]]
| style="text-align:right;" | 141205
| [[Albany]]
|-
| {{PisiLipp|Ohio}}
| [[OH]]
| style="text-align:right;" | 116096
| [[Columbus]]
|-
| {{PisiLipp|Oklahoma}}
| [[OK]]
| style="text-align:right;" | 181196
| [[Oklahoma City]]
|-
| {{PisiLipp|Oregon}}
| [[OR]]
| style="text-align:right;" | 255026
| [[Salem]]
|-
| {{PisiLipp|Pennsylvania}}
| [[PA]]
| style="text-align:right;" | 119283
| [[Harrisburg]]
|-
| {{PisiLipp|Põhja-Carolina}}
| NC
| style="text-align:right;" | 139509
| [[Raleigh]]
|-
| {{PisiLipp|Põhja-Dakota}}
| [[ND]]
| style="text-align:right;" | 183272
| [[Bismarck]]
|-
| {{PisiLipp|Rhode Island}}
| [[RI]]
| style="text-align:right;" | 4005
| [[Providence]]
|-
| {{PisiLipp|Tennessee}}
| TN
| style="text-align:right;" | 109247
| [[Nashville]]
|-
| {{PisiLipp|Texas}}
| [[TX]]
| style="text-align:right;" | 696241
| [[Austin]]
|-
| {{PisiLipp|Utah}}
| [[UT]]
| style="text-align:right;" | 219887
| [[Salt Lake City]]
|-
| {{PisiLipp|Vermont}}
| [[VT]]
| style="text-align:right;" | 24923
| [[Montpelier]]
|-
| {{PisiLipp|Virginia}}
| VA
| style="text-align:right;" | 110862
| [[Richmond (Virginia)|Richmond]]
|-
| {{Riigi ikoon|Washington}} [[Washingtoni osariik|Washington]]
| [[WA]]
| style="text-align:right;" | 184824
| [[Olympia]]
|-
| {{PisiLipp|Wisconsin}}
| [[WI]]
| style="text-align:right;" | 169790
| [[Madison]]
|-
| {{PisiLipp|Wyoming}}
| [[WY]]
| style="text-align:right;" | 253554
| [[Cheyenne]]
|}
Ühendriikidel on viis suuremat ülemereterritooriumit: [[Puerto Rico]], [[USA Neitsisaared]], [[Ameerika Samoa]], [[Guam]] ja [[Põhja-Mariaanid]].
==Loodus==
===Pinnamood ja maastikuline liigendus===
USA-s domineerivad [[vanad mäed|vanade mägede]] ja [[platood]]e ahelik [[Apalatšid]], mis kulgevad põhja-lõunasuunas piki [[Põhja-Ameerika manner|Põhja-Ameerika mandri]] idarannikut, ning kõrgete [[noored mäed|noorte mägede]] ahelikud [[Kaljumäestik]], [[Kaskaadid]] ja [[Sierra Nevada (USA)|Sierra Nevada]], mis kulgevad põhja-lõunasuunas mandri lääneosas. [[Kanada kilp|Kanada kilbist]] [[Mehhiko laht|Mehhiko laheni]] laiub suur sisemaamadalik.
====Atlandi ja Mehhiko lahe rannikumadalik====
Atlandi ja Mehhiko lahe rannikumadalik laiuvad 3540 km ulatuses [[Codi neem]]est [[Rio Grande (Põhja-Ameerika)|Rio Grandeni]]. Läänes piirneb madalik [[Apalatšid]]e [[Piedmont]]iga, kuid osa madalikust ulatub laia kaarega mööda [[Mississippi jõgi|Mississippi jõe]] [[alamjooks]]u [[jõeorg|orgu]] [[Mehhiko laht|Mehhiko lahest]] [[Cairo (Illinois)|Caironi]] [[Illinois]]' osariigis ning lääne poole [[Balcones]]e astanguni [[Texas]]es.
Kalda lähedal on ulatuslik [[mandrilava]].
[[Kõrgus merepinnast]] on väike ja [[pinnavorm]]e on minimaalselt.
Idarannikul on liustikumoreenist moodustunud [[Long Island]]i saar, lehtersuudmed [[New Yorgi laht|New Yorgi]], [[Delaware'i laht|Delaware'i]] ja [[Chesapeake'i laht]] ning [[Albemarle'i väin|Albemarle'i]] ja [[Pamlico väin]] ning meresaared [[Georgia]] ranniku lähedal.
Cairost kuni Mehhiko laheni moodustab Mississippi jõe keskmine langus üksnes umbes 12...13 cm/km, lahe lähedal alla 10 cm/km. Jõgi lookleb ning moodustab palju järvi. [[New Orleans]]ist lõuna pool on hiiglaslik ja kasvav [[delta]].
===Geograafiline asend, riigikuju===
Ameerika Ühendriigid asuvad eemal [[Euroopa]]st ja [[Aasia]]st ning seal sageli laastanud sõjad pole Ühendriike otseselt puudutanud. Naaberriigid Põhja-Ameerika mandril – [[Kanada]] ja [[Mehhiko]] – on majanduslikult ja sõjaliselt palju nõrgemad ega ole kunagi olnud Ameerika Ühendriikidele ohtlikud. Vastupidi, USA on ise laienenud naabrite arvel. Ka on naaberriigid varustanud USA-d mitme loodusvara ja odava tööjõuga, olnud tema majandusele turuks ja kapitalile tegevusväljaks, aidanud niiviisi kaasa USA õitsengule.
Olgugi, et USA asub muust maailmast eemal, pole ta sellest eraldatud. Üle ookeanide kulgevad head ja mõõduka pikkusega ühendusteed.
Kõigile merepiiridele pääseb hästi või vähemalt rahuldavalt ligi ka riigi siseosadest. Idas asuva Atlandi ookeani kaudu on peetud sidet Euroopa, Vahemeremaade ja Musta Aafrikaga. Euroopa-sidemed olid varem ülitähtsad – tuli ju sealt suurem osa Ameerika Ühendriikide rahvastikust, seal asusid peamised kaubanduspartnerid. Need sidemed on praegugi olulised, kuid jäävad üha enam muude sidemete varju.
Varem suheldi Euroopaga peamiselt põhjapoolsete sadamate kaudu, mis on lõunapoolsega võrreldes Euroopale märksa lähemal ja ka loodusoludelt soodsamad. Kahjuks jäävad need sadamad riigi siseosadest mõnevõrra eemale. Pärast rekonstrueerimistöid Saint Lawrence’i jõel ja mitme kanali ümberehitust pääsesid ookeanilaevad [[Suur järvistu|Suurele järvistule]] ja sealsed sadamad muutusid meresadamateks. Talveks see meretee, aga kahjuks külmub.
Lõunas saavad Ameerika Ühendriigid üle Mehhiko lahe soodsalt kaupu vahetada. Kariibi mere istandusriikide ja mitme [[Ladina-Ameerika]] maaga. Pärast panama kanali valmimist [[1914]]. aastal viib siit otsetee ka [[Lõuna-Ameerika]] lääneranniku riikidesse.
Järjest tähtsamaks muutuvad lääneranniku sadamad, mille kaudu peetakse ühendust paljude Vaikse ja India ookeani maadega. Küll on aga läänerannikul vähe häid looduslikke sadamaid. Rannik ise asub enamikust USA osariikidest võrdlemisi kaugel ja partneriteni teisel pool Vaikset ookeani, nagu näiteks Jaapan ja Hiina, on palju maad.
Riik koosneb kahest suurest osast, põhiosast ja Alaska osariigist. Enamus põhiosa piirist Kanadaga on praktiliselt sirge ning annab riigile ristkülikukujulise vormi. Ainult kirdes ja kagus on riigi maa-ala nagu „välja veninud“. Kirdes ja edelas on väljaulatuvad osad. Riigil on ka saari, näiteks [[Hawaii]] saarestik.
===Riigi pikkus ja laiuskraadid, pealinna geograafilised koordinaadid===
Riigi põhiosa (välja jäävad Alaska ja Hawaii) asub vahemikus 125 – 68W ja 50 – 25N. Pealinna Washingtoni geograafilised koordinaadid on 78W ja 39N.
===Pinnamood===
Umbes poole USA territooriumist moodustavad tasandikud ja madalad mäestikud, kõrgmäestikke on ainult lääne- ja loodeosas. Idaosas paikneb vana ja tugevasti kulunud [[Apalatši mäestik]] (kõrgeim [[Mount Mitchell]] 2037m.).
Lääneosas on [[Kordiljeerid]], mille kõrgeima osa moodustab alpiinne [[Alaska ahelik]] (USA ja kogu Põhja-Ameerika kõrgeim tipp [[Mount McKinley]] 6193 m).
Alaskast lõuna pool on põhja-lõuna-suunaline mäestikuvööde, kuhu kuuluvad [[Ranniku-Kordiljeerid]], [[Kaskaadid]] ja [[Sierra Nevada (USA)|Sierra Nevada]] ([[Mount Whitney]] 4418 m) ning idas Kaljumäestik. Nende teke võib olla seotud laamtektoonikaga. ([[Põhja-Ameerika laam|Põhja-Ameerika]] ja [[Vaikse ookeani laam]]a mõjul).
====Pinnamoe mõju====
Üheks peamiseks teguriks on mäestikud. Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale. Külm arktiline õhk tungib ida-lääne-suunaliste mäestike puudumise tõttu kaugele lõunasse, seepärast on USA siseosades talvel temperatuur Ligi 10° C madalam kui samadel laiustel Euroopas. Kliimat kujundavad soojad ja külmad [[hoovus]]ed, [[front|frondid]], [[tsüklon]]id, päikesekiirgus.
Mägised järsunõlvalised alad asuvad peamiselt lääneosariikides, idaosas on tasandikud ja madalad mäestikud. Kliima takistab maakasutust oluliselt vaid külmas [[Alaska]] osariigis ja mõningal määral mitmes kuivas lääneosariigis.
===Loodusvarad ja nende majandamine===
Loodusvarade poolest on Ameerika Ühendriigid palju rikkamad kui enamik teisi kõrgelt arenenud maid. Loodusvarade majandamine on seni jätnud aga mõneti soovida.
Territooriumi suurus ilma Suure järvistuta on 936 miljonit hektarit, seega umbes korda väiksem kui Venemaa ning veidi väiksem kui [[Kanada]] ja [[Hiina]]. Majanduslikult väärtuslikku territooriumi, mis on küllalt tasane ja asub võrdlemisi soodsas kliimas, on USA’l rohkem kui ühelgi teisel riigil maailmas – umbes 700 miljonit hektarit ehk peaaeg 3 hektarit inimese kohta.
Üle 1/3 pindalast, umbes 350 miljonit hektarit on riigimaa. Enamasti on see kehv või päris kõlbmatu. Suur hulk maid on parandatud või taastatud.
Maakasutuse poolest on erandlik suurim osariik [[Alaska]]. Sealsest 152 miljonist hektarist on metsa all umbes 50 miljonit [[hektar]]it, ülejäänu on aga peaaegu kõik kõlbmatu maa.
====Metsavarad====
Ameerika Ühendriigid on metsarikas maa. Metsad on tootlikud ja liigirikkad. 2/3 puidust annavad okaspuud, 1/3 kõvad lehtpuud. Väheväärtuslikke puid tuleb harva ette.
USA's kasvab mitmesuguseid metsi. Alaska sisealadel on tüüpilised vähetootlikud okasmetsad. Neid ürgseid metsi peaaegu ei kasutata.
Lääneosa kuivemas kliimas kasvavad peamiselt männimetsad. Kliimast olenevalt on need kidurad, keskmise või üle keskmise tootlikkusega metsad.
Kirdeosariikide segametsad olid varem samuti üsna tootlikud. Kahjuks laastati need metsad juba [[19. sajand]]il. Sooja parasvöötme lehtmetsi on säilinud vaid mägedes lootuskaitse-, vee- või mullakaitsemetsadena.
Varasematel aegadel oli palju niiskeid lähistroopilisi metsi riigi edelaosas. Eriti väärtuslikud olid männi- ja küpressimetsad. Lähistroopilisi metsi laastati tugevasti 20. sajandi algupoolel. Seetõttu on lääneosariikide metsad praegu paremas seisukorras ja seal on valdavalt okaspuud. Lehtpuitu saab peamiselt idaosariikide laastatud metsadest.
====Kalavarud====
Vanasti olid Ühendriikide kalavarud rikkalikud. Palju kalu oli sisevetes, eriti Suures järvistus. Juba XV sajandist tuntud heeringa- ja tursapüügi piirkonnad olid Atlandi ookeani põhjaosa rannikuvetes. [[Heeringas|Heeringat]], [[tursk]]a, [[sardiin]]e, eriti [[lõhelised|lõhelisi]] oli väga rikkalikult ka [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] rannikuvetes, kõige rohkem Alaska lõuna- ja läänerannikul. Kalarikas oli [[Mehhiko laht]], kuhu [[Mississippi]] ja teised jõed tõid tohutul hulgal toitained. Ent kalavarade majandamine oli kaua aega väga halb: territoriaalvete laius ainult 5 kilomeetrit, kaugemates vetes levis röövpüük, millega tegelesid enamasti välismaalased. Oluliselt kahjustas kalavarasid rannikumere ja suure järvistu saastamine. Niisugustes tingimustes vähenesid kalarikkused tohutult.
Alles viimase paarikümne aasta jooksul on tehtud tõsiseid pingutusi kalavarude kaitseks ja taastamiseks. Vaikses ookeanis ja Mehhiko lahes on olukorra edasine halvenemine peatatud ning Suurde järvistusse kalajuurde tulnud. [[Atlandi ookean]]i veed USA rannikul on kalast aga peaaegu tühjad.
====Veevarad====
Ameerika Ühendriigid oma enamasti niiske kliima, suurte jõgede ja tohutute põhjaveevarudega on veega väga hästi varustatud. Sellised jõed nagu [[Mississippi]], [[Yukoni jõgi|Yukon]] ja [[Columbia jõgi|Columbia]] kuuluvad maailma 25 veerikkama jõe hulka. USA jõgede aastane äravool kokku on 2345 km<sup>3</sup> (5.koht maailmas). Sellele tuleb lisada 125 000 km<sup>3</sup> taastumatut põhjavett. Ometi on Ameerika Ühendriikides olnud viimasel aastakümnetel veega palju probleeme, peamiselt kahel põhjusel: vee tarbimine on liiga suur ja veevarad osariikide vahel ebaühtlaselt jaotunud.
====Mineraalsed varad====
Suure pindala ja mitmekesise geoloogilise ehituse tõttu on Ühendriikides mineraalseid varasid palju. Mitme tooraine paremad varud on aga kestva kaevandamisega ammendatud ja alles on jäänud vaid halvema kvaliteediga osa. Siiski on Ameerika Ühendriigid mineraalsetelt varadelt palju rikkamad kui Jaapan või Lääne-Euroopa riigid. Neid mineraalseid varasid, mida endal pole, saab tihti hõlpsasti hankida naaberriikidest.
Rauamaagi ülisuured varud paiknevad Ülemjärve ääres, kust neid on lihtne vedada mistahes suunas. Nüüdseks on järele jäänud ainult madala kvaliteediga maak, mida üha enam asendavad Kanadast ja teistest riikidest sisseveetavad rikkad maagid. Mujal USA’s leidub rauamaaki suhteliselt vähe.
Ameerika Ühendriikidel on vähe nende metallide maake, mida lisatakse terasele selle omaduste parandamiseks. Täiesti puudub [[nikkel]], seda saadakse Kanadast. Näiteks [[mangaan]]i aga peab ostma kaugematest maadest.
[[Alumiinium]]imaaki ehk [[boksiit]]i leidub USA's ainult ühes keskpärases leiukohas [[Arkansas]]e osariigis. Seda maaki on otstarbekas sisse vedada Kariibi mere istandusriikidest.
Vase, plii, tsingi, hõbeda jt. värviliste metallide maake leidub mitmel pool lääneosariikides üsna palju. Ka nende maakide paremad varud on ammendatud ja järele jäänud maakide metalli sisaldus on võrdlemisi väike. Rikkamaid maake veetakse sisse Mehhikost.
Ameerika Ühendriikides on palju [[kuld]]a, eriti Californias ja Alaskas. Nende alade asustamisel oli nii nimetatud kullapalavikul tähtis osa. Väga palju on [[fosforiit]]i, [[kaalisool]]a, [[väävel|väävlit]].
====Energiavarad====
Ka energiavarade poolest kuulub USA maailma rikkaimate riikide hulka. Et energiat tarbitakse aga tohutult palju, on suur osa energiavaradest ammendatud.
Ameerika Ühendriikides on mitmeid nafta- ja gaasipiirkondi sadade leiukohtadega. Vanimad neist (kirdeosas, Californias) on ammandunud või ammendumas. Üsna tühjad on ka praegusajal tähtsaimad Mehhiko lahe ja mandri kesosa basseinid Tease, Oklahoma ja Louisiana osariigist. Perspektiivsed on uued leiukohad Wyomingi osariigis. Väga palju leidub naftat ka Alaska põhjarannikul, kuid sealt on seda suure kauguse ja karmi kliima tõttu raske kätte saade. Suurem osa maailma söevarudest kuulub USA’le, [[Venemaa]]le ja [[Hiina]]le. Vanimad, kuulsaimad ja kvaliteetsema söega leiukohad asuvad idas, Appalatši mäetikus. Sealsed varud on aga ammendumas. Hiigelmaardlad keskosariikides on seni peaaegu kasutamata – süsi on madala kvaliteediga ja kõlbab üksnes elektrijaamade kütteks.
Uraanimaaki tuumakütuse valmistamiseks on piisavalt, kuid seda tarvitatakse perspektiivitundega ja imporditakse ka mujalt näiteks Kanadast.
===Laamtektoonika===
USA paikneb Põhja Ameerika laamal, võttes enda alla 60% laamast. Paikneb ta vanaaegkonna, keskaegkonna, ja uusaegkonna kurrutuse piirkonnas ja eelkambriumi pealiskorral (settekivimite ala).
===Maavärinad ja vulkaanipursked===
Riigis on aktiivseid [[vulkaan]]e ja seismiliselt aktiivseid piirkondi. Kõige aktiivsemateks aladeks loetakse lääne kurdmäestikega kaetud ala.
Suurimaid purustusi põhjustanud maavärinad on olnud [[San Francisco maavärin]] aastal [[1906]], Anchorage'i maavärin [[1964]]. ja Los Angelesi maavärin [[1994]]. aastal. Vulkaanidest on purustusi toonud Helensi pursked [[1980]]. aastal. [[Yellowstone'i platoo]]l tegutseb ka geisreid.
===Kliima===
USA põhiosa asub parasvöötmes ja lähistroopikas, Florida lõunaosa ulatub troopikavöötmesse, Alaskas valitseb lähisarktiline kliima. Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale. Külm arktiline õhk tungib ida-lääne suunaliste mäestike puudumise tõttu kaugele lõunasse, seepärast on USA siseosadest talvel t° ligi 10° madalam kui samadel laiustel Euroopas. Jaanuari keskmine t °C on Yukoni platool -30°, Ülemjärve ääres Duluthis -13,9°, Vaikse ookeani rannikul Juneau’s -1,6 °C ja Los Angeleses 12,3 °C. Juuli keskmine t° on siseosades valdavalt üle 18 °C, jahedam on rannikul; kõige kõrgem t° on mõõdetud Surmaorus (56,7 °C, läänepoolkera kõrgeim).
Sademeid on kõige enam Kordiljeeride läänenõlval: 3000-4000mm, Kaskaadides kohati kuni 6000mm aastas. Rohkesti sajab ka riigi ida- ja kaugosas (1000-1200mm aastas). Tasandikel väheneb sademete hulk lääne suunas: kesktasandiku idaosas on see kuni 1000mm, Kaljumäestiku idajalamil 300mm aastas.
====Keskmine temperatuur suvel====
Põhjaosa 8…16 °C
Lõunaosa 16…24 °C
====Keskmine temperatuur talvel====
Põhjaosa 0…-32 °C
Lõunaosa 0…-8 °C
====Sademete langemise hulk====
Riigi keskosas 250…500 mm
Lääne- ja idarannikutel 1000…3000 mm
====Ilmastikukatastroofid====
Suuremas osas Ameerika Ühendriikides ei tarvitse karta laastavaid loodusõnnetusi. Mehhiko lahe rannikut ohustavad orkaanid, jõgedel tuleb ette üleujutusi, esineb kuumalaineid ja külmalaineid.
* El Nino – põhjustab orkaane, tugevaid vihmasadusid, kliimasegadusi (põud, üleujutus)
* Orkaan Mitch – 1998. a , nõudis tuhandeid ohvreid (üle 11 tuhande) ja tekitas tohutult purustusi, paiguti sadas alla kuue tunniga Eesti aastane kogus vihmavett,
* Orkaan Andrew – 1992. a , tuuletugevust polnud võimalik mõõta, sest seadmed langesid lihtsalt rivist välja, tekitas riigi majandusele rekordilise kahju (üle 30 miljardi dollari), inimohvreid oli kõigest 43 tänu õigeaegsele hoiatusele
* Kuumalaine (juuni-september) 1980 – 44 miljardi dollariline kahju põllumajandusele ja tööstusele, umbes 10 000 hukkunut
* Üleujutus Texases, Oklahomas, Louisianas, Mississippis – mai 1995, kaasnesid tugevad vihmasajud, rahe, tornaadod – 6 miljardit kahju, 32 surnut.
===Vesi===
====Veevarad====
Ameerika Ühendriikide kliima on enamasti niiske, suurte jõgede ja tohutute põhjaveevarudega on veega väga hästi varustatud. Ometi on viimastel aastakümnetel olnud veega palju probleeme, sest vee tarbimine on liiga suur ja veevarud osariikide vahel ebaühtlaselt jaotunud. Veenappus on üleriigilises ulatuses ilmne. Umbes veerand USA veevarudest asub Alaskal, kus neid kuigivõrd ei vajata. Suhteliselt hea on olukord niiskes idaosas - seal teeb muret hoopis vee ajutine üleküllus, ehk üleujutused.
====Veestik====
Valdav osa USA territooriumist kuulub Atlandi vesikonda, ainult läänepoolsete mäestike jõed voolavad vaiksesse ookeani. USA keskosas hõlmab Mississippi jõestik. Idapoolsed lisajõed (Ohio jt.) on veerohked ja laevatavad, läänepoolsed (Arkansas, Red River jt.) jäävad suvel palju madalamaks (vett kasutatakse niisutuseks). Apalatšidelt algavad lühikesed veerohked jõed, mis Piedmonti platoolt lasuvad kõrgete jugadena. Vaikse ookeani vesikonna jõed voolavad osalt kanjonites ja on energiarikkad (Columbia, Colorado). Suures nõos on perioodilised või lühiaegsed jõed. USA põhjapiiril asub Suur järvistu. Kordiljeerides ja Apalatšide keskosas on palju väikesi liustikujärvi, lääneosa platoodel ja nõgudes leidub jäänukjärvi (Suur Soolajärv).
Jõed saavad oma vee põhjaveest, sadametest ja lumesulamisveest. Alaskas on toitumisallikaks ka liustikud. Veetase kõrge, kui on palju sademeid. Esineb põudasid, mis langetavad veetaset. Jõgedel esineb üleujutusi, põhjustajaks liigsed sademed, orkaanid.
====Suurimad jõed====
Jõed saavad oma vee põhjaveest, sadametest ja lumesulamisveest. Alaskas on toitumisallikaks ka liustikud. Veetase kõrge, kui on palju sademeid. Esineb põudasid, mis langetavad veetaset. Jõgedel esineb üleujutusi, põhjustajaks liigsed sademed, orkaanid.
Maailma viiekümne pikima jõe nimistusse mahuvad sellised USA territooriumil voolavad jõed nagu [[Mississippi]] (algab [[Itsasca järv]]est Minnesotas ja suubub Mehhiko lahte; pikkus – 3779km), [[Missouri]] (algab väikejõgede liitumisega ja suubub Mississippi’sse; pikkus – 3726), [[Ohio-Allegheny]] (pildil; algab Pennsylvania osariigis ja suubub Mississippi jõkke; pikkus – 2102km), [[Colorado jõgi]] (algab [[Grandi maakond|Grandi maakonnas]] USA-s ja suubub [[California laht]]e; pikkus – 2333km).
Võrdluseks võib tuua Eesti pikima [[Võhandu jõgi|Võhandu jõe]], mille algus paikneb [[Otepää kõrgustik]]ul ja mis suubub [[Lämmijärv]]e läbides kokku 156 kilomeetrit.
====Suurimad järved====
Maailma neljakümne suurema järve nimistusse mahuvad järgmised osaliselt või täielikult USA territooriumil asuvad järved: [[Ülemjärv]] – pindala 82 414 km2 ja suurimaks sügavuseks 406 meetrit, [[Huroni järv]] – pindala 59 596 km2 ja maksimaalseks sügavuseks 229 meetrit, [[Michigani järv]] – pindala 58 016 km2 ja maksimaalne sügavus 281 meetrit, [[Erie järv]] - pindala 25 821 km² ja suurim sügavus 64 m, [[Ontario järv]] – pindala 19 477 km2 ja suurim sügavus 237 meetrit ning [[Suur Soolajärv]] – pindala 4 662 km2 ja maksimaalne sügavus 7 meetrit.
====Laevatavad veekogud====
Siseveetransport on tähtis eelkõige Suurel järvistul maagi ja söe veoks. Teine piirkond on Mississippi koos lisajõgede, eelkõige Ohioga. Kanalite kasutamine on viimasel ajal vähenenud. Tähtsuse on säilitanud piki Mehhiko lahe rannikut kulgev kanal, eriti naftaveoks Texase ja Mississippi vahel.
==Rahvastik==
[[Pilt:Population 1950-2050 selected countries.svg|thumb|USA rahvaarv 1950–2050 võrrelduna teiste riikidega. Tänu suurele illegaalsele [[immigratsioon]]ile jätkub kiire rahvaarvu kasv ka [[21. sajand]]il, see on siiski aeglasem kui vähearenenud maades.]]
USA on rahvaarvu poolest kolmas riik maailmas. [[17. oktoober|17. oktoobril]] [[2006]] ületas rahvaarv 300 miljoni piiri. Tänu sisserändele on elanikkond alati kiiresti kasvanud, kiire kasv jätkub ka praegu ning seniste trendide jätkudes ületab USA rahvaarv peale aastat [[2050]] praeguse [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] rahvastiku<ref>[[Eurostat]] ja [[U.S. Census Bureau]]</ref>
Ameerika Ühendriigid on etniliselt väga kirju maa. Riigis on 31 etnilist rühma, mille koguarv on üle 1 miljoni. Lisaks jagatakse rahvastik rassitunnuste järgi. 2000. aasta rahvaloenduse järgi on rahvastikust 77,1% valgenahalised, 12,9% [[afroameeriklased]], 4,2% Aasia päritolu ameeriklased, 1,5% põlisameeriklased ([[indiaanlased]] ja [[eskimod]]), 0,3% [[Hawaii]] ja teiste Vaikse ookeani saarte põliselanikud ning 4% teistest rassidest.
===Keel===
Ameerika Ühendriikidel ei ole riigikeelt kuid ''[[de facto]]'' on ametlik keel [[inglise keel]]. 27 osariigis on inglise keelel ametlik staatus. Lisaks on ametlik staatus [[hispaania keel]]el [[New Mexico]] osariigis, [[prantsuse keel]]el [[Louisiana]]s ja [[havai keel]]el [[Hawaii osariik|Hawaii osariigis]].
Ainult inglise keelt rääkis [[2003]]. aastal kodus 214,8 miljonit inimest (81,6%), hispaania keelt 29,7 miljonit, [[hiina keel]]t 2,2 miljonit, prantsuse keelt 1,4 miljonit, [[tagalogi keel]]t 1,3 miljonit, [[vietnami keel]]t 1,1 miljonit ja [[saksa keel]]t 1,1 miljonit ameeriklast.
===Religioon===
USAs domineerivad [[protestantism|protestantlikud]] kristlikud kirikud.
[[17. sajand|17.]] ja [[18. sajand]]il oli suurem osa uusasunikest [[Suurbritannia]] kolooniates religiooni suhtes ükskõiksed. Sisserändajad olid erineva taustaga, erinevalt Euroopast puudus asumaadel ka keskne religioosne institutsioon. Nii valitses noores USA-s ühtaegu suur usuline segadus kui ka liberaalne suhtumine [[piibel|piibli]] erinevatesse tõlgendustesse.
== Ajalugu ==
{{pooleli}}
*[[Ameerika iseseisvussõda]]
* [[Ameerika Riikide Konföderatsioon]]
* [[Ameerika Ühendriikide kodusõda]]
== Viited ==
{{viited}}
==Kasutatud kirjandus==
* Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 1 „ENE 1“ – Tallinn kirjastus „Valgus“ 1985 – 177-185
* U. Pragi, Ü. Liiber – Maateadus X Klassile – Tallinn „Koolibri“ 1997 – lk. 3-15
* Maailma Atlas – Eesti Entsüklopeediakirjastus 2000 – lk. 55-61; 70-73; 75-77; 83
* Microsoft Corporation - Microsoft Encarta 2005
* V. Lään – Varia Leksikon – Tallinn O&O Olion 1998 – lk. 46; 49
* http://www1.ncdc.noaa.gov/pub/data/images/usa-avhrr.gif - 07.05.2006
* http://www.nationalgeographic.com/resources/ngo/maps/view/images/usam.jpg - 07.05.2006
* http://www.united-states-map.com/usa-map.gif - 29.02.2006
* http://www.forestry.state.al.us/images/US%20Map.jpg – 07.05.2006
* http://www.gobozeman.com/media1/gallerypics/full/ynp-geyser2-800x600.jpg - 07.05.2006
* http://www.cpc.ncep.noaa.gov/products/tanal/cover.max_min.gif - 07.05.2006
* http://www.thermojetstove.com/natureshots/AppalachianAutumn/images/04-Allegheny%20River%20at%20President%20PA.jpg - 07.05.2006
* http://www.paultownend.com/photos/chicago/chicago13.jpg - 07.05.2006
* http://unimaps.com/worldflags/usa-flag.gif - 04.05.2006
==Vaata ka==
* [[Ameerika Ühendriikide ministeeriumide loend]]
* [[Ameerika Ühendriikide riigipeade loend]]
* [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]
* [[Ameerika Ühendriikide riigiasutused]]
* [[Ameerika Ühendriikide organisatsioonid]]
* [[Ameerika Riikide Konföderatsioon]]
* [[Ameerika Ühendriikide kirjanike loend]]
* [[2008. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised]]
* [[Ameerika Ühendriikide osariikide loend pindala järgi]]
* [[Bill of Rights (1791)]]
== Välislingid ==
{{commons|United States of America}}
* [http://www.arileht.ee/?artikkel=435717 USA inflatsioon 17 aasta kiireim], Eesti Päevaleht, 17. juuli 2008
{{NATOriigid}}
{{Ameerikariigid}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriigid| ]]
{{Link FA|ceb}}
{{Link FA|fa}}
{{Link FA|fo}}
{{Link FA|ml}}
{{Link FA|sl}}
{{Link FA|vi}}
{{Link FA|zh}}
[[ace:Amirika Carékat]]
[[af:Verenigde State van Amerika]]
[[als:USA]]
[[am:አሜሪካ]]
[[ang:Ȝeānedu Rīcu American]]
[[ab:Еиду Америкатә Штатқәа]]
[[ar:الولايات المتحدة]]
[[an:Estatos Unitos]]
[[arc:ܐܬܪܘܬܐ ܡܚܝܕܐ ܕܐܡܪܝܟܐ]]
[[frp:Ètats-Unis d’Amèrica]]
[[as:মাৰ্কিন যুক্তৰাষ্ট্ৰ]]
[[ast:Estaos Xuníos d'América]]
[[gn:Tetã peteĩ reko Amérikagua]]
[[ay:USA]]
[[az:Amerika Birləşmiş Ştatları]]
[[id:Amerika Serikat]]
[[ms:Amerika Syarikat]]
[[bm:Amerika ka Kelenyalen Jamanaw]]
[[bn:মার্কিন যুক্তরাষ্ট্র]]
[[zh-min-nan:Bí-kok]]
[[jv:Amérika Sarékat]]
[[su:Amérika Sarikat]]
[[ba:Америка Ҡушма Штаттары]]
[[be:Злучаныя Штаты Амерыкі]]
[[be-x-old:Злучаныя Штаты Амэрыкі]]
[[bcl:Estados Unidos]]
[[bi:Yunaeted Stet blong Amerika]]
[[bar:Vaeinigte Staatn]]
[[bo:ཨ་མེ་རི་ཁ་རྒྱལ་ཕྲན་མཉམ་འབྲེལ་རྒྱལ་ཁབ།]]
[[bs:Sjedinjene Američke Države]]
[[br:Stadoù-Unanet Amerika]]
[[bg:Съединени американски щати]]
[[ca:Estats Units d'Amèrica]]
[[ceb:Estados Unidos]]
[[cv:Америкăри Пĕрлешӳллĕ Штатсем]]
[[cs:Spojené státy americké]]
[[cbk-zam:Estados Unidos de America]]
[[co:Stati Uniti d'America]]
[[cy:Unol Daleithiau America]]
[[da:USA]]
[[pdc:Amerikaa]]
[[de:Vereinigte Staaten]]
[[dv:އެމެރިކާ]]
[[nv:Wááshindoon Bikéyah Ałhidadiidzooígíí]]
[[dsb:Zjadnośone staty Ameriki]]
[[na:USA]]
[[dz:ཡུ་ནའིཊེཊ་སི་ཊེས]]
[[el:Ηνωμένες Πολιτείες της Αμερικής]]
[[en:United States]]
[[myv:Американь Вейтьсэндявкс Штаттнэ]]
[[es:Estados Unidos]]
[[eo:Usono]]
[[ext:Estaus Unius]]
[[eu:Ameriketako Estatu Batuak]]
[[ee:United States]]
[[fa:ایالات متحده آمریکا]]
[[hif:United States]]
[[fo:USA]]
[[fr:États-Unis]]
[[fy:Feriene Steaten]]
[[fur:Stâts Unîts di Americhe]]
[[ga:Stáit Aontaithe Mheiriceá]]
[[gv:Steatyn Unnaneysit America]]
[[sm:Iunaite Sitete o Amerika]]
[[gd:Na Stàitean Aonaichte]]
[[gl:Estados Unidos de América - United States of America]]
[[gan:美國]]
[[glk:آمریکا]]
[[gu:સંયુક્ત રાજ્ય અમેરિકા]]
[[hak:Mî-koet]]
[[xal:Америкин Ниицәтә Орн Нутгуд]]
[[ko:미국]]
[[ha:Amurika]]
[[haw:‘Amelika Hui Pū ‘ia]]
[[hy:Ամերիկայի Միացյալ Նահանգներ]]
[[hi:संयुक्त राज्य अमेरिका]]
[[hsb:Zjednoćene staty Ameriki]]
[[hr:Sjedinjene Američke Države]]
[[io:Usa]]
[[ig:Njikota Obodo Amerika]]
[[ilo:Estados Unidos iti America]]
[[bpy:তিলপারাষ্ট্র]]
[[ia:Statos Unite de America]]
[[ie:Unit States de America]]
[[iu:ᐊᒥᐊᓕᑲ/amialika]]
[[ik:United States of America]]
[[os:Америкæйы Иугонд Штаттæ]]
[[xh:IYunayithedi Steyitsi]]
[[is:Bandaríkin]]
[[it:Stati Uniti d'America]]
[[he:ארצות הברית]]
[[kl:Naalagaaffeqatigiit]]
[[kn:ಅಮೇರಿಕ ಸಂಯುಕ್ತ ಸಂಸ್ಥಾನ]]
[[pam:Estados Unidos]]
[[ka:ამერიკის შეერთებული შტატები]]
[[ks:संयुक्त राज्य अमेरिका]]
[[csb:Zjednóné Kraje Americzi]]
[[kk:Америка Құрама Штаттары]]
[[kw:Statys Unys]]
[[ky:Америка Кошмо Штаттары]]
[[rn:Leta Zunze Ubumwe za Amerika]]
[[sw:Marekani]]
[[kv:Америкаса Ӧтувтӧм Штатъяс]]
[[ht:Etazini]]
[[ku:Dewletên Yekbûyî yên Amerîkayê]]
[[lad:Estatos Unitos d'Amerika]]
[[la:Civitates Foederatae Americae]]
[[lv:Amerikas Savienotās Valstis]]
[[to:Puleʻanga Fakataha ʻo ʻAmelika]]
[[lb:Vereenegt Staate vun Amerika]]
[[lt:Jungtinės Amerikos Valstijos]]
[[lij:Stati Unïi d'America]]
[[li:Vereinegde State van Amerika]]
[[ln:Lisangá lya Ameríka]]
[[jbo:mergu'e]]
[[lg:Amereka]]
[[lmo:Stat Ünì d'America]]
[[hu:Amerikai Egyesült Államok]]
[[mk:Соединети Американски Држави]]
[[mg:Etazonia]]
[[ml:അമേരിക്കൻ ഐക്യനാടുകൾ]]
[[krc:Американы Бирлешген Штатлары]]
[[mt:Stati Uniti tal-Amerika]]
[[mi:Hononga-o-Amerika]]
[[mr:अमेरिकेची संयुक्त संस्थाने]]
[[arz:امريكا]]
[[mzn:موتحده ایالات]]
[[cdo:Mī-guók]]
[[mwl:Stados Ounidos de la América]]
[[mdf:Америконь Соткс]]
[[mn:Америкийн Нэгдсэн Улс]]
[[my:အမေရိကန်ပြည်ထောင်စု]]
[[nah:Tlacetilīlli Tlahtohcāyōtl Ixachitlān]]
[[nl:Verenigde Staten]]
[[nds-nl:Verienigde Staoten van Amerika]]
[[ne:संयुक्त राज्य अमेरिका]]
[[new:अमेरिका]]
[[ja:アメリカ合衆国]]
[[nap:State Aunite d'Amereca]]
[[ce:Iамерка пачхьалк]]
[[pih:Yunitid Staits]]
[[no:Amerikas forente stater]]
[[nn:USA]]
[[nrm:Êtats Unnis d'Améthique]]
[[nov:Unionati States de Amerika]]
[[oc:Estats Units d'America]]
[[mhr:АУШ]]
[[om:USA]]
[[uz:Amerika Qoʻshma Shtatlari]]
[[pa:ਸੰਯੁਕਤ ਰਾਜ ਅਮਰੀਕਾ]]
[[pag:United States]]
[[pnb:امریکہ]]
[[pap:Estadonan Uni di Merka]]
[[ps:د امريکا متحده ايالات]]
[[km:សហរដ្ឋអាមេរិក]]
[[pcd:Étots-Unis]]
[[pms:Stat Unì d'América]]
[[nds:USA]]
[[pl:Stany Zjednoczone]]
[[pt:Estados Unidos]]
[[crh:Amerika Qoşma Ştatları]]
[[ty:Fenua Marite]]
[[ksh:Ammilandt]]
[[ro:Statele Unite ale Americii]]
[[rm:Stadis Unids]]
[[qu:Hukllachasqa Amirika Suyukuna]]
[[ru:Соединённые Штаты Америки]]
[[sah:Америка Холбоһуктаах Штаттара]]
[[se:Amerihká ovttastuvvan stáhtat]]
[[sc:Istados Unidos de America]]
[[sco:Unitit States]]
[[stq:Fereende Stoaten fon Amerikoa]]
[[sq:Shtetet e Bashkuara]]
[[scn:Stati Uniti]]
[[si:අ'මෙරිකාවේ එක්සත් රාජ්යයන්]]
[[simple:United States]]
[[sk:Spojené štáty]]
[[sl:Združene države Amerike]]
[[cu:Амєрика́ньскꙑ Ѥдьнѥ́нꙑ Дрьжа́вꙑ]]
[[szl:Zjednoczůne Sztaty]]
[[so:Mareykan]]
[[ckb:وڵاتە یەکگرتووەکان]]
[[srn:Kondre Makandrameki]]
[[sr:Сједињене Америчке Државе]]
[[sh:Sjedinjene Američke Države]]
[[fi:Yhdysvallat]]
[[sv:USA]]
[[tl:Estados Unidos]]
[[ta:அமெரிக்க ஐக்கிய நாடு]]
[[tt:Amerika Quşma Ştatları]]
[[te:అమెరికా సంయుక్త రాష్ట్రాలు]]
[[tet:Estadu Naklibur Sira Amérika Nian]]
[[th:สหรัฐอเมริกา]]
[[vi:Hoa Kỳ]]
[[tg:Иёлоти Муттаҳидаи Амрико]]
[[tpi:Ol Yunaitet Stet]]
[[chr:ᎠᎺᎢ]]
[[tr:Amerika Birleşik Devletleri]]
[[tk:Amerikanyň Birleşen Ştatlary]]
[[uk:Сполучені Штати Америки]]
[[ur:ریاستہائے متحدہ امریکہ]]
[[ug:ئامېرىكا قوشما شىتاتلىرى]]
[[za:Meigoz]]
[[vec:Stati Unìi de la Mèrica]]
[[vo:Lamerikän]]
[[fiu-vro:Ameeriga Ütisriigiq]]
[[wa:Estats Unis]]
[[zh-classical:美國]]
[[vls:Verênigde Stoaten van Amerika]]
[[war:Estados Unidos]]
[[wo:Diiwaan yu Bennoo]]
[[wuu:美利坚合众国]]
[[ts:United States]]
[[yi:פאראייניקטע שטאטן פון אמעריקע]]
[[yo:Àwọn Ìpínlẹ̀ Àparapọ̀ ilẹ̀ Amẹ́ríkà]]
[[zh-yue:美國]]
[[diq:Dewletê Amerikayê Yewbiyayey]]
[[zea:Vereênigde Staeten]]
[[bat-smg:JAV]]
[[zh:美國]]
| 