Redaktsioon: 30. juuni 2010, kell 15:01 redigeeri Elvim (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 5107 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 30. juuni 2010, kell 20:59 redigeeri eemalda Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 318 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
2. rida: [[File:Propyl groups.png\|thumb\|120px\|n-propüül-, isopropüül- ja tsüklopropüülrühmad]] ~~Terminit~~ '''~~alküülrühm~~Alküülrühmaks''' ~~kasutatakse~~nimetatakse [[orgaaniline keemia\|orgaanilises keemias]] ~~tähistamaks~~ [[molekul]]i osa, mis koosneb [[üksikside]]metega seotud [[süsinik]]u ja [[vesinik]]u [[aatom]]itest ja mis formaalselt vastab [[alkaanid\|alkaani]] molekulile, milles puudub üks vesiniku aatom. Alküülrühmade üldvalem on C<sub>n</sub>H<sub>2n+1</sub> ja need moodustavad [[homoloogid\|homoloogilise]] rea nii nagu alkaanidki. Üldjuhul tähistatakse alküülrühma R– või Alk. Homoloogilise rea esimene, väikseim esindaja on metüülrühm –CH<sub>3</sub>. Alküülrühm ei ole reaalselt esinev aine osake, vaid formaalne vaba [[valents]]i omav molekulile karakteerne rühm, millega on seotud veel mingi aatom või rühm. Näiteks [[alkaanid]] R-H, [[alküülkloriidid]] R-Cl, alküül[[alkoholid]] R-OH, dialküül[[eetrid]] R-O-R jt. Keerulise struktuuriga molekule vaadeldakse tihti kui vastava lihtsama (enamtuntud) [[tüviühend]]i alküülasendatud [[analoogühend\|analooge]]. Näiteks [[2-metüül-1,3-butadieen]] (ehk isopreen), [[N,N-dimetüülaniliin]] (ehk dimetüülfenüülamiin), [[5-metüülresortsinool]]. Orgaaniliste reaktsioonide ebastabiilsete [[intermediaat]]idena võivad esineda [[karbokatioonid\|alküülkatioonid]] R<sup>+</sup>, [[karbanioonid\|alküülanioonid]] R<sup>-</sup> ja [[vabad radikaalid\|alküülradikaalid]] R<sup>*</sup>.

Alküülrühm: erinevus redaktsioonide vahel