Lohetapja: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
2. rida:
 
'''Lohetapja''' ([[ATU]] 300) on rahvusvaheliselt tuntud [[imemuinasjutt|imemuinasjutu]] tüüp.
 
==Sisukokkuvõte==
 
Kuningas peab lohele või muule üleloomulikule olevusele oma tütre söögiks saatma, et lohe linna või riiki ei ründaks. Kuningas lubab võtta oma tütre päästja omale väimeheks. Tuleb keegi mees, tapab [[võluvahend]]i abiga lohe ja lõikab tal keele suust. [[Valekangelane]] läheb lohe peaga kuninga juurde ja nõuab kuningatütart omale abikaasaks. Tõde teadva kuningatütre abiga ja lohe keelt näidates seab õige lohetapja õigluse jalule.
 
"Lohetapja" esineb ka ristiusu pühaku [[püha Jüri]]ga seotud legendina. Germaani lohetapja [[Siegfried]]i (Sigvördri[[Sigurd]]i) lugu sarnaneb samuti sellele muinasjututüübile.
Sellel muinasjututüübil põhineb muu hulgas [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]]i kirjutatud muinasjutt "[[Põhja konn]]".
 
==Eesti pärimuses==
 
Eesti pärimuses on jutu kangelane tihtipeale poiss, kes võib olla näiteks saunamehe poeg, soldat või kuningapoeg, saab imelise jõuga koerad. Ta lahkub kodust ja saabub linna, mis on üleni leinavärvides, või satub teel kokku musta tõllaga. Selgub, et igal aastal tuleb üleloomulikule koletisele või meremaole viia üks tütarlaps. Seekord on liisuga langenud selleks kuningatütar. Kangelane võitleb mere ääres üks või kolm korda mao (võib olla mitmepealine) või muu üleloomuliku olendiga, koerad aitavad teda. Pärast vastase võitmist saab kangelane kuningatütrelt tema sõrmuse (või pool sõrmust, teine pool jääb kuningatütrele) või siis lõikab maolt keeled suust. Seejärel lahkub kangelane ja lubab aasta või kolme aasta pärast tagasi tulla. Kuningatütre kutsar sunnib kuningatütart tunnistama, et kutsar võitis üleloomuliku vastase ja vabastas kuningatütre. Kui kutsarile lubatakse kuningatütar naiseks, palub kuningatütar pulmad lükata edasi aasta või kolme aasta võrra. Pulmadeks jõuab kohale tõeline kangelane. Mõnes variandis kangelast ei usuta ning ta vangistatakse, mille järel koerad ta vabastavad. Kangelane tõestab, et ta võitis üleloomuliku vastase maokeelte, (pooliku) sõrmuse või kuningatütre taskurätiku abil, millega kangelase haav seoti. Kuningatütrega abiellub kangelane, kutsar hukatakse karistuseks.<ref>Eesti muinasjutud. I:1. Imemuinasjutud. Koostanud ja toimetanud [[Risto Järv]], [[Mairi Kaasik]], [[Kärri Toomeos-Orglaan]]. [[Eesti Kirjandusmuuseum]]i Teaduskirjastus, Tartu 2009, lk 521.</ref>
 
==Kirjanduslikud töötlused==
 
Sellel muinasjututüübil põhineb muu hulgas [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]]i kirjutatud muinasjutt "[[Põhja konn]]". Teine tüübiga seotud Kreutzwaldi "Eesti rahva ennemuistsete lugude" muinasjutt on "[[Õnne rublatükk]]"<ref>[[Friedrich Reinhold Kreutzwald]]. [http://unejutudsimonale.kand.pri.ee/Onne_rublatykk.htm Õnne rublatükk]. Ilmunud raamatus: Friedrich Reinhold Kreutzwald. [[Eesti rahva ennemuistsed jutud]]. [[Tallinn]], [[Eesti Raamat]] 1978, lk 254–263.</ref>, mis on mõjutanud paljusid variante, mida võib leida üleskirjutustena [[Eesti Rahvaluule Arhiiv]]i kogudest.<ref>Eesti muinasjutud. I:1. Imemuinasjutud. Koostanud ja toimetanud [[Risto Järv]], [[Mairi Kaasik]], [[Kärri Toomeos-Orglaan]]. [[Eesti Kirjandusmuuseum]]i Teaduskirjastus, Tartu 2009, lk 521.</ref>
 
==Viited==
"Lohetapja" esineb ka ristiusu pühaku [[püha Jüri]]ga seotud legendina. Germaani lohetapja [[Siegfried]]i (Sigvördri) lugu sarnaneb samuti sellele muinasjututüübile.
{{viited}}
 
==Välislingid==