Alküülrühm: erinevus redaktsioonide vahel

[[File:Propyl groups.png|thumb|120px|Propüülrühmad: n-propüül-, isopropüül- ja tsüklopropüülrühmtsüklopropüülrühmad]]

Terminit alküülrühm kasutatakse [[orgaaniline keemia|orgaanilises keemias]] tähistamaks molekuli[[molekul]]i osa, mis koosneb üksiksidemetega[[üksikside]]metega seotud süsiniku[[süsinik]]u ja vesiniku[[vesinik]]u aatomitest[[aatom]]itest ja mis formaalselt vastab [[alkaanid|alkaani]] molekulile, milles puudub üks vesiniku aatom. Alküülrühmade üldvalem on CnH2nC_nH_2n+1 ja need moodustavad [[homoloogid|homoloogilise]] rea nii nagu alkaanidki. Üldjuhul tähistatakse alküülrühma R– või Alk. Homoloogilise rea esimene, väikseim esindaja on metüülrühm –CH3–CH₃.

Alküülrühm ei ole reaalselt esinev aine osake, vaid formaalne vaba valentsi omav molekulile karakteerne rühm, millega on seotud veel mingi aatom või rühm. Näiteks alkaanid R-H, alküülkloriidid R-Cl, alküülalkoholid R-OH, dialküüleetrid R-O-R jt. Orgaaniliste reaktsioonide ebastabiilsete intermediaatidena võivad esineda alküülkatioonid R₊, alküülanioonid R_- ja alküülradikaalid R_*.

Eristatakse primaarseid, sekundaarseid ja tertsiaalseid alküülrühmasid. Näiteks etüülrühm -C2H5C₂H₅ on primaarne, isopropüülrühm -CH(CH3CH₃)₂ on sekundaarne ja tert-butüülrühm -CH(CH3CH₃)₃ on tertsiaalne.

Alküülrühmad, mis sisaldavad üht tsüklit, vastavad üldvalemile CnH2nC_nH_2n-1, näiteks tsüklopropüül- või tsükloheksüülrühm.

Märkus: Alküülrühma tähenduses on kasutatud ka terminit alküülradikaal, mille põhitähendus on vaba radikaal R_*, mis tähendab reaalset ebastabiilset intermediaati ja mitte formaalset molekuli osa, nagu seda on alküülrühm.