Arutelu:Ang Lee: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
12. rida:
::: Küll aga häirib mind aeg-ajalt pöördkronoloogia puudumine [[Sündmused maailmas]] ja [[In memoriam 2006|In memoriam]] artiklites. Seal on kronoloogiline järjestus minu meelest pigem miinuseks, sest kõige värskemate sündmuste lugemiseks pean ma kerima kõige lõppu. Sisukord muidugi aitab, ei saa eitada. Aga vaadates sedasama inglise Vikit, mida Sa, Andres, esile tõstsid, siis seal on need artiklid lahendatud just pöördkronoloogiat kasutades - nii et järelikult pole ka inglise Viki poliitika selles küsimuses alati ühtlane.
:::: Nende artiklite puhul on kontseptsioon erinev. Inglise vikis on need mõeldud uudiste esitamiseks, meil kroonika või kronoloogia esitamiseks. Inglise vikisse on pandud ka selliseid uudiseid, kida meie oma kroonikasse ei pane, sest pole tegemist sündmusega. Kui ma tahan vaadata aega, millal pole enam tegemist uudisega (ja see saabub päris ruttu), siis on pöördkronoloogia väga häiriv. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 20. veebruar 2006, kell 17.24 (UTC)
::: Eestis on traditsioon ka hakanud muutuma - kui vaatate näiteks ametlikke elulookirjeldusi valitsusasutuste lehekülgedel, rääkimata töökohale kandideerijate CV-dest, siis standardiks on kujunenud ametikohtade pöördkronoloogiline järjestus. Samas, mis siin pattu salata, Vikis olen ise karjääritabeleid teinud ikka kronoloogilises järjekorras. Nii et olen ka ise ebapüsiv nendes küsimustes ja lähtunud rohkem sellest, mida sisetunne ütleb.
:::: Minu meelest on asi selles, et tööandjat huvitavad rohkem hilisemad töökohad, hilisemad saavutused, hilisem lõpetatud kool, sest need on relevantsemad. Samuti saad ise nendega jätta parema mulje. CV on ikkagi enda reklaamimiseks, samuti on filmograafiad ja teoste loendid sageli reklaamimiseks. Eespool on need, mis võivad olla värskemalt meeles ja mis suure tõenäosusega on ka väljapaistvamad. Entsüklopeedias tuleks minu meelest vältida reklaamilikkust ja ka ajakirjanduslikkust. Ja Sinu sisetunne on tõenäoliselt ikkagi seotud siinse senise traditsiooniga. Ka mina olen CV-des enamasti kasutanud otsejärjestust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 20. veebruar 2006, kell 17.24 (UTC)
::: Kui enamus aga arvab, et igal pool tasuks kasutada traditsioonilist kronoloogilist järjestust, siis olen nõus seda tegema ja selle võiks siis ka kokkuleppelise reeglina või vähemalt eelistusena kuhugi kirja panna. Sest tõesti - siin on suures osas tegu maitseküsimusega, mis vajab aga siiski ühtlustamist ja mida saab demokraatlikul teel ehk enamushäälte toel lahendada.
19. rida ⟶ 23. rida:
::: -- [[Kasutaja:Sacerdos79|Sacerdos79]] 20. veebruar 2006, kell 16.33 (UTC)
::::Kõige lõppu viib Ctrl+End. Üldiselt pooldan pöördkronoloogilist järjestust. Vikipeedia aruteludel on korduvalt öeldud, et redigeerimise mugavus on nõrk argument. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 20. veebruar 2006, kell 16.57 (UTC)
:::: Jah, kui me konsensust ei saavuta, siis ei jää muud üle kui hääletada. Ma ei pea siiski mõeldamatuks ka seda, et mõlemad variandid loetakse õigeks ja ühtlustama ei hakata. Igatahes on praegu valdavas enamikus loendites otsejärjekord, mistõttu ma oletan, et enamik kasutajaid siiski pooldab seda.
:::: Olen nõus, et redigeerimise mugavus pole siin argument, pealegi ei ole mugavuse erinevus minu meelest nii või teisiti märkimisväärne. Märgiksin siinjuures siiski, et lisada ei tule ju ainult otsa, vaid ka keskele (pärast värskuse kadumist ikka põhiliselt keskele), ja otsejärjestuses on nii kirjutajal kui ka lugejal lihtsam õiget kohta üles leida. Just see, et me loendame numbreid enamasti ikka kasvavas järjekorras ning see järjekord vastab ka ajavoolu suunale, on üks minu põhiline argument pöördjärjekorra kasuks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 20. veebruar 2006, kell 17.24 (UTC)
| |||