Erinevus lehekülje "Kihtrünkpilved" redaktsioonide vahel

resümee puudub
(Uus lehekülg: 'thumb|Kihtrünkpilved '''Kihtrünkpilved''' (ladina keeles '''''Stratocumulus''''', lühend '''Sc''') on konvektiivse (vertikaalse) arenguga pilvede ...')
 
[[Pilt: Arzúa GFDL02.jpg|thumb|Kihtrünkpilved]]
'''Kihtrünkpilved''' ([[ladina keel]]es '''''Stratocumulus''''', lühend '''Sc''') on konvektiivse (vertikaalse) arenguga pilvede klassi kuuluv [[pilv]]ede põhiliik, [[kiudpilved]]e kõrval kõige levinum pilvidepilvede liik.<ref name="jurissaar">[http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9803/pilved.html M.Jürissaar. Kihtrünkpilved], Eesti Loodus, 1998. nr3</ref> Uuema klassifikatsiooni järgi nad kuuluvad nad keskmiste pilvede hulka.<ref name="kamenik">[http://www.ilm.ee/index.php?46344 J.Kamenik. Stratocumulus – kihtrünkpilved], Ilm.ee, 27.09.2009</ref>
 
SeeKihtrünkpilved onmoodustavad hallhalli või nõrgalt sinakassinaka pilvidepilvede kihtkihi, mis kohati on ta heledam, kohati tumedam. See pilvide kihtpilvekiht koosneb rohkem või vähem rünklikutestrünklikest, kuid lamedate ja räbaldunud tippudega suurtest pilvetükkidest ja -laamadest. Samuti võivad nad esineda pikkade kitsaste vallide või triipude kujultriipudena, nendemille vallide või triipudevahelt on nähtav suur osa [[taevas]]t suur osa. Võivad olla ka üksikud pilved. Kihtrünkpilvede alumine piir on tavaliselt kõrgusel 500–1500 m, aga võib olla nii kõrgemkõrgemal (2 – 22–2,5 km<ref name="kamenik"/>), kui ka madalammadalamal (nt talvel on ta 250–300 m kõrgusel). Kihi paksus on tavaliselt 200 kuni 800 meetrit.<ref name="jurissaar"/>
 
Kihtrünkpilved võivad koosneda nii vihmapiiskadest[[vihmapiisk]]adest kui ka piiskade ja lumehelveste[[lumehelves]]te segust. ning tavaliseltTavaliselt nendest ei saja, aga juhtubmõnikord nii, etvõib sajabsadada nõrka peenikest [[vihm]]a, külmal ajal ka vähest [[lörts]]i või kaunite korrapärase ehitusega lumehelvestena [[lumi|lund]]. Kihtrünkpilvedega võib kaasneda [[Tara (meteoroloogia)|tara]] ehk pärg, mis on eriti hästi nähtav külmadel talveöödel [[Kuu]] umber või päeval [[Päike]]se ümber. [[Irisatsioon]] võib ilmneda kihtrünkpilvede juures ilmneda üsna harva.<ref name="jurissaar"/> Külmal ajal võivad tekkida sambad, nende teketekke põhjusekspõhjus on jääkristallide või lumehelbete languslangemine.<ref name="kamenik"/>
 
Kihtrünkpilvede tekkimine toimub ühe ja sama [[õhumass]]i sees ning on seotud õhu lainelise liikumisega. Pilved tekivad lainete harjadele, lainete põhjal pilvekiht on pilvekiht õhem või pilvepilved üldsepuuduvad. eiSelle ole. Tulemusenatulemusena kujuneb enam-vähem korrapäraste pilveelementide ridadega pilvkate. SamutiKihtrünkpilved võivad kihtrünkpilved tekkida ka teistest pilvedest, ntnäiteks rünkpilvedest[[rünkpilv]]edest ja rünksajupilvedest[[rünksajupilv]]edest. Kui keskpäeva pärast õhukeskpäeva tõusvad voolud muutuvadõhuvoolud nõrgemaksnõrgenevad, siis päeval tekkinud konvektsioonipilved valguvad laiali horisontaalselt tuule suunas laiali. Kõrgusel 2 km madalammadalamal tekivad pikad kitsad pilvevaalud – päevased kihtrünkpilved (''Stratocumulus diurnalis''), mille ülemisel pinnal võib veel näha kupleid ja tornikesi nagu rünkpilvedel.<ref name="jurissaar"/>
 
== Kihtrünkpilvede alaliigid ja vormid==
99 361

muudatust